Näitusel eksponeeritud kolmemõõtmelised objektid pakuvad nii esteetilist naudingut kui kunstiajaloolist tagasivaadet ajastusse, mis tõi kaasa suurema pühendumise kujundi tähenduslikkusele, uued materjalid ja üldinimlikud mõtteseosed.

„Eesti klassikalisele modernistlikule skulptuurile omaselt on näitusel eksponeeritud teosed erakordselt kaunid ja positiivse emotsionaalse mõjuga,” iseloomustab väljapanekut kuraator Juta Kivimäe. „Teosed pärinevad ajastust, mida oleme hakanud unustama, nagu ka seda, kuivõrd oli kohalik kunstnikkond neil kümnenditel kursis kaasaegsete kunstivooludega.” Alates 1950. aastate lõpust tekkisid siinsetel kunstnikel taas sidemed läänemaailma kunstiarengutega. Külastati esimesi väliskunsti näitusi Moskvas ja Leningradis ning Brüsseli maailmanäitust. Riias korraldati Balti vabariikide skulptuurinäitus ning Tallinna Kunstihoones avati soome kunsti näitus.

Skulptuurile andsid tol ajal uusi tähendusi uued materjalid: šamott, alumiinium, epoksüvaik, plastmassid ja dolomiit. Areng abstraktsionismi tuli uuesti avastada, sest sõjaeelsed skulptorid polnud jõudnud seda kinnistada – tollaste monumentide modernistlik vorm õõnestas sotsialistliku realismi autoriteeti. 1970. aastate kõiki kunstivaldkondi puudutanud uus esteetika ja suurem pühendumine kujundi tähenduslikkusele iseloomustas ka skulptuuri üldpilti. „Noored skulptorid ühendasid abstraktsed ja figuratiivsed elemendid, lõid teravmeelseid konstruktsioone ja andsid kuju üldinimlikele filosoofilistele mõtteseostele,” selgitab Kivimäe. „Laienes eesti skulptuuri temaatika, uute nähtustena ilmusid plastikasse grotesk ja nihestatud reaalsustaju. Tähelepanu pälvis noor naiskunstnike põlvkond oma teemade ja esteetikaga.”

Näitusega kaasneb ka muuseumiprogramm „Ettekujutus”, kus erinevate materjalide ja vormide kaudu tutvutakse uuendusliku ajastuga Eesti kunstimaailmas ning modernismi jälgedes liikunud meistritega. Muuseumiprogrammi sisu saab paindlikult kohandada vastavalt grupi suurusele, iseloomule ja erivajadustele, sh näiteks nägemispuudega külastajale. Läbi põhjalike kirjelduste ja oma käe tunnetuse saab luua ettekujutuse erinevate skulptorite loomingust ja ülevaate meie modernismist. Samuti võib näitusel mängida muuseumimängu „Skulptuuriuurijad”, mis sobib oma loovust äratavate küsimustega igas vanuses lastele. Mängus osalenuid ootab tasuta kuraatoriekskursioon 1. novembril.Eesti modernistlikest skulptoritest annab eesti- ja ingliskeelsete lühitekstidega ülevaate näitusesaalis tasuta kättesaadav näituse vihik.

Näitusel on esindatud tööd Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone ja Eesti Ajaloomuuseumi kogudest ning erakollektsioonidest. Skulptorid: Albert Eskel, Juta Eskel, Ernst Jõesaar, Aime Jürjo, Ellen Kolk, Ilme Kuld, Riho Kuld, Aime Kuulbusch-Mölder, Lydia Laas, Tõnu Maarand, Elfriide Maran, Mare Mikof, Peeter Mudist, Olav Männi, Maire-Helve Männik, Ants Mölder, Arseni Mölder, Juhan Paberit, Hille Palm, Lembit Palm, Kaie Parts, Anu Põder, Kalju Reiteli, Aulin Rimm, Enn Roos, Jaak Soans, Roman Timotheus, Lembit Tolli, Adele Ulm-Augustas, Matti Varik, Edgar Viies, Erna Viitol, August Vomm, Ülo Õun.
Kuraator: Juta Kivimäe
Kujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova
Graafiline kujundaja: Külli Kaats