Arvustus: armastus ei küsi luba ({{commentsTotal}})

"Hirm sööb hinge seest" Autor/allikas: Rait Avestik

Lavastus
„Hirm sööb hinge seest“

Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Taago Tubin
Kunstnik: Liisa Soolepp
Valguskujundaja: Villu Konrad

Osades: Ene Järvis (külalisena), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill, Klaudia Tiitsmaa, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Tarvo Vridolin, Kiiri Tamm, Andres Tabun ja Kristian Põldma.

Olulise ja vastuolulise polüfunktsionaalse looja Rainer Werner Fassbinderi 1974. aasta melodraama, satiiri ja ühiskonnakriitikaga ühendanud võimas film "Hirm sööb hinge seest (Angst essen Seele auf)" on üks mu lemmikfilme. Filmide teatrilavadele toomisse tasub meediumite erinevate väljendusvahendite ja -võimaluste tõttu teatava ettevaatusega suhtuda, lemmikfilmi adaptsioonile on nõuded mõistetavalt kõrgemad.

Taago Tubina lavastusi ei tasu vahele jätta. Tal on alati midagi öelda ja enamasti ütleb ta seda väga sugestiivses ja üldinimlikult hoomatavas vormis. Samas ei jäta ta poetamast vihjeid teadlikumale ja nõudlikumale publikule, nagu näiteks selles lavastuses Arcade Fire pala mitmetähendusliku pealkirjaga "Normal Person". „Olen segaduses, olen ikka normaalne ma?“ viskab Arcade Fire küsimuse õhku. Ka muusikas ääretult rafineeritud maitsega Taago Tubin ei suutnud ilmselt kiusatusele vastu panna ning sulatas pala muidu tähelepanuväärselt originaalitruusse adaptsiooni.

Erinevusega on endiselt keeruline leppida, vaata et veel keerulisem kui seitsmekümnendatel. Fassbinderi üks peamisi taotlusi oli filmi tehes see, et lugu peegeldaks tollase Saksamaa hetkeolukorda. Aastatega on probleemid veelgi süvenenud. Rassism ja ksenofoobia võtavad maad.

"Hirm sööb hinge seest" kõneleb proletariaadi argipäevast, klassi- ja rassivahedest. Lapsed suureks kasvatanud ning mehe matnud vanema proua Emmi (Ene Järvis) ja temast tubli 30 aastat noorema Maroko võõrtöölise Ali (Tanel Ingi) vahel puhkeb vaatamata kõigile ja kõigele armastus. Ümbritsevates ei tekita see ebatõenäolisusele vaatamata ehe ja õitsev armulugu pahameelt mitte vanusevahe, vaid just rahvuse baasil. Muide, lavastuses ei öelda kordagi välja, et tegevus toimub Saksamaal, rõhutamaks multikultuursete probleemide universaalsust Euroopa mistahes geograafilises punktis. Kas sama juhtuks Viljandi linnajaos Männimäel, kui ühte paneelmajja punuksid pesa padjatehases töötav noorepoolne rumeenlane ja kohalik, kuuekümnendates eluaastates lasteaiakasvataja? Täitsa vabalt võiks juhtuda. Sellest said kõik vaatajad aru ning see lisas kvaliteetsele lavastusele veel ühe olulise ühiskondliku parameetri.

Etenduse staar on Ene Järvise Emmi. Kogu lugupidamise juures originaalis Emmit kehastanud vahva ja tragi Brigitte Mira suhtes tuleb tunnistada, et Ene Järvise roll on usutavam ja ehedam. Võiks isegi öelda, et kui Fassbinderi filmis on vint kõvasti üle keeratud, kohati isegi liiga, siis Ugala versioonis õnnestus tervikpilt mängida realistlikumaks. Järvise üksildusest muserdatud, kuid mitmeplaaniline, vahel uudishimulik ja avatud, vahel kohutavalt ümbritsevast maailmast sõltuv Emmi on suuremat sorti saavutus. Meespeaosalist Alid kehastaval Tanel Ingil oli juba originaalstsenaariumi põhjal hulk võimalikke karisid oma tegelaskuju karikatuurseks muutmiseks, kuid tal õnnestub nendest kõigist auga mööda triivida ning luua Ene Järvisele täiesti vääriline ja sümpaatne partner. Kõrvalosatäitjad jäävad võrdlemisi üheplaanilisteks ning satiir kipub nõrgemail hetkil palaganiks muunduma.

Liisa Soolepa algajate Rubiku kuubikut meenutav minimalistlik lavakujundus sisaldab 2X2 üksteise kõrval ja kukil asuvat boksi, mille esiseinad aeg-ajalt eest ära sõidavad, lastes piiluda teiste eludesse.

Ene Järvis ütles intervjuus, et Fassbinder on tal üks lemmikuid ja just sellepärast, et näeb armastuslugu läbi sotsiaalsete probleemide. Kaugele me siis lõpuks jõuame, kui keegi kõrvalseisja määrab, keda me tohime armastada ja keda ei tohi, keda võime sallida ja keda mitte, küsis Järvis. Tõepoolest.

 

Tanel Ingi, Triinu Meriste, Kata-Riina Luide:

 

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: