Taago Tubin: mind huvitab, miks ja kuidas muutub idealism künismiks ({{commentsTotal}})

Taago Tubin
Taago Tubin Autor/allikas: Heigo Teder

Ugala teatris esietendub laupäeval, 7. oktoobril „Krdi loll lind“ alapealkirjaga „Tšehhovi „Kajakas“ unplugged“, USA näitekirjaniku Aaron Posneri versioon Anton Tšehhovi tuntud näidendist. Kokku saavad taas kaasaegne näitekirjandus ja lavastaja Taago Tubin, kes ütles ERR kultuuriportaalile, et see, mis "Kajaka" ajas rabavalt mõjus, ei ole seda 120 aastat hiljem enam teps mitte, seetõttu tuli kajakas Aaron Posneri kaudu uuesti lendama panna.

Miks Aaron Posner ja “Krdi loll lind” ja mitte Anton Tšehhov ja “Kajakas”?

Aastal 1896, mil "Kajakas" esietendus, oli näidend novaatorlik ja revolutsiooniline. Teatavasti on "Kajaka" esietendus läinud teatriajalukku kui üks suurimaid läbikukkumisi, sest juba esimese vaatuse lõpus vilistati see välja ja Tšehhov vandus, et ei kirjuta enam ühtki näidendit. See, mis tolles ajas nii rabavalt mõjus, ei ole seda 120 aastat hiljem enam teps mitte.

Pisendamata vähimalgi määral Tšehhovi geniaalsust, paneb Posner oma "kajaka" lendama nüüd ja praegu, tabades just meie aja vaimu. Ta kasutab "Kajakat" platvormina väga isikliku tunnetuse väljendamiseks ja küsib olulisi küsimusi, mis puudutavad elamise ja elus olemise keerukusi.

Lähenemine "Kajakale" on olnud nii öelda unplug, see tähendab loo lahti ühendamist Tšehhovi näidendi tegevustikuks olevast saja aasta tagusest ajastust, vene aadlikontekstist, romantitsismist, melanhoolitsemisest, nostalgitsemisest - ühesõnaga kõigest sellest, mida me peame "tšehhovlikuks" ja mis on seda väliselt. See lähenemine on andnud võimaluse võtta maha filtrid ja teravdada Tšehhovi lugu nii narratiivis kui teemadena, muutes ta kokkuvõttes raevukamaks, naljakamaks ja valusamaks.

Sündmustik on üsna sama, mis "Kajakal", kesksed tegelaskujudki. Samas töötab "Krdi loll lind" loona ka täiesti sõltumatult oma ematekstist ega eelda tingimata eelnevat "Kajaka" tundmist.

"Krdi loll lind" Autor: Heigo Teder

Millised on need põhilised teemad ja märksõnad, millega Posneri näidend ja teie lavastus tegelevad?

Eks nad kõige arhetüüpsemad teemad ole: armastus, elu, surm, kunst. Mind huvitab selle loo puhul kõige rohkem kompromissitus ja teisalt kompromissindus armastuses, kunstis ja elus. Miks ja kuidas muutub idealism küünilisuseks? Küünilisuseks, mis ei talu enam ei enda kõrval ega enda sees idealismi ja tembeldab selle lapsikuks ja närvidelekäivaks.

Lugu on kõigest, millest me unistame, aga enamasti ei saa: armastus, edu, kuulsus, raha, igavene elu. Ja unistused on ilusad seni, kuni nad on unistused, puutumatud ja realiseerimata, lennates vabalt nagu kajakas. Mis juhtub aga siis, kui me ei saa ja ei saagi seda, mis võiks meid elus tõeliselt õnnelikuks teha?

Te olete proovides tegelenud ka teemaga kunst versus kommerts ja kust nende vaheline piir jookseb. Ja kuidas aru saada, mis hetkel sa oled ennast ära müünud. Sa oled oma lavastajatee jooksul teinud ligi 50 lavastust. Oled sa seda piiri või sellest üleastumise ohtu sageli tunnetanud? Kuidas sul on õnnestunud seda tasakaalu hoida?

Muidugi olen ma seda palju tajunud. Selle kohta on ilus ütlus: saatan peitub pisiasjades. Lihtne on minna just pisiasjades kompromissile ja selle käigus võibki juhtuda, et avastad, et endalegi märkamatult oled ennast maha müünud.

Eks institutsionaalses teatris töötamine on juba iseenesest üks suur kompromiss, kuhu lisandub igapäevaselt neid väikseid kompromisse. Valus teema tegelikult.

Kuidas seda vältida?

Tuleb endal ikkagi hoida seda asimuuti. Kui palju sa saad kompromissidele minna, ilma oma algideed või -impulssi ja põhimõtteid kahjustamata.

Aga selle lavastusega ei ole läinud kompromissidele?

Ma väga loodan, et mitte.

"Krdi loll lind" Autor: Heigo Teder

Kuidas teil prooviprotsess läinud on?

Harva satub kätte tekst, mis nii paljudel tasanditel kõnetab ja kus sa oled valmis nii paljule alla kirjutama. Selle näidendiga minu jaoks täpselt nii on. Ja trupi jaoks samuti. Kuigi prooviperiood on olnud üliintensiivne ja materjal piisavalt keeruline, siis on seal olnud samas ka väga palju rikastavat ja avastamis- ja mängurõõmu pakkuvat.

Enamasti oled sa enda lavastuste puhul ka ise muusikaline kujundaja. Nüüd oled kaasanud Lauri Lüdimoisi. Millest selline valik?

Eks ma olen ka natuke tüdinud oma lähenemistest. Tundus värskem teha koostööd just Lauriga, kellega “Sätendava pimeduse” muusikalise kujunduse tegime kahasse. Lisaks asjaolu, et “Krdi lolli linnu” puhul on laval elav muusika. Kõik näitlejad osalevad siin ühel või teisel moel muusika loomisel ja see on küll valdkond, kus mina end kindlalt ei tunne, aga Lauri on professionaal. Selline ühine lavaline bänditegemine on ka meile proovisaalis ääretult palju rõõmu pakkunud.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: