Miks Aaron Posner ja “Krdi loll lind” ja mitte Anton Tšehhov ja “Kajakas”?

Aastal 1896, mil "Kajakas" esietendus, oli näidend novaatorlik ja revolutsiooniline. Teatavasti on "Kajaka" esietendus läinud teatriajalukku kui üks suurimaid läbikukkumisi, sest juba esimese vaatuse lõpus vilistati see välja ja Tšehhov vandus, et ei kirjuta enam ühtki näidendit. See, mis tolles ajas nii rabavalt mõjus, ei ole seda 120 aastat hiljem enam teps mitte.

Pisendamata vähimalgi määral Tšehhovi geniaalsust, paneb Posner oma "kajaka" lendama nüüd ja praegu, tabades just meie aja vaimu. Ta kasutab "Kajakat" platvormina väga isikliku tunnetuse väljendamiseks ja küsib olulisi küsimusi, mis puudutavad elamise ja elus olemise keerukusi.

Lähenemine "Kajakale" on olnud nii öelda unplug, see tähendab loo lahti ühendamist Tšehhovi näidendi tegevustikuks olevast saja aasta tagusest ajastust, vene aadlikontekstist, romantitsismist, melanhoolitsemisest, nostalgitsemisest - ühesõnaga kõigest sellest, mida me peame "tšehhovlikuks" ja mis on seda väliselt. See lähenemine on andnud võimaluse võtta maha filtrid ja teravdada Tšehhovi lugu nii narratiivis kui teemadena, muutes ta kokkuvõttes raevukamaks, naljakamaks ja valusamaks.

Sündmustik on üsna sama, mis "Kajakal", kesksed tegelaskujudki. Samas töötab "Krdi loll lind" loona ka täiesti sõltumatult oma ematekstist ega eelda tingimata eelnevat "Kajaka" tundmist.

"Krdi loll lind" Autor: Heigo Teder

Millised on need põhilised teemad ja märksõnad, millega Posneri näidend ja teie lavastus tegelevad?

Eks nad kõige arhetüüpsemad teemad ole: armastus, elu, surm, kunst. Mind huvitab selle loo puhul kõige rohkem kompromissitus ja teisalt kompromissindus armastuses, kunstis ja elus. Miks ja kuidas muutub idealism küünilisuseks? Küünilisuseks, mis ei talu enam ei enda kõrval ega enda sees idealismi ja tembeldab selle lapsikuks ja närvidelekäivaks.

Lugu on kõigest, millest me unistame, aga enamasti ei saa: armastus, edu, kuulsus, raha, igavene elu. Ja unistused on ilusad seni, kuni nad on unistused, puutumatud ja realiseerimata, lennates vabalt nagu kajakas. Mis juhtub aga siis, kui me ei saa ja ei saagi seda, mis võiks meid elus tõeliselt õnnelikuks teha?

Te olete proovides tegelenud ka teemaga kunst versus kommerts ja kust nende vaheline piir jookseb. Ja kuidas aru saada, mis hetkel sa oled ennast ära müünud. Sa oled oma lavastajatee jooksul teinud ligi 50 lavastust. Oled sa seda piiri või sellest üleastumise ohtu sageli tunnetanud? Kuidas sul on õnnestunud seda tasakaalu hoida?

Muidugi olen ma seda palju tajunud. Selle kohta on ilus ütlus: saatan peitub pisiasjades. Lihtne on minna just pisiasjades kompromissile ja selle käigus võibki juhtuda, et avastad, et endalegi märkamatult oled ennast maha müünud.

Eks institutsionaalses teatris töötamine on juba iseenesest üks suur kompromiss, kuhu lisandub igapäevaselt neid väikseid kompromisse. Valus teema tegelikult.

Kuidas seda vältida?

Tuleb endal ikkagi hoida seda asimuuti. Kui palju sa saad kompromissidele minna, ilma oma algideed või -impulssi ja põhimõtteid kahjustamata.

Aga selle lavastusega ei ole läinud kompromissidele?

Ma väga loodan, et mitte.

"Krdi loll lind" Autor: Heigo Teder

Kuidas teil prooviprotsess läinud on?

Harva satub kätte tekst, mis nii paljudel tasanditel kõnetab ja kus sa oled valmis nii paljule alla kirjutama. Selle näidendiga minu jaoks täpselt nii on. Ja trupi jaoks samuti. Kuigi prooviperiood on olnud üliintensiivne ja materjal piisavalt keeruline, siis on seal olnud samas ka väga palju rikastavat ja avastamis- ja mängurõõmu pakkuvat.

Enamasti oled sa enda lavastuste puhul ka ise muusikaline kujundaja. Nüüd oled kaasanud Lauri Lüdimoisi. Millest selline valik?

Eks ma olen ka natuke tüdinud oma lähenemistest. Tundus värskem teha koostööd just Lauriga, kellega “Sätendava pimeduse” muusikalise kujunduse tegime kahasse. Lisaks asjaolu, et “Krdi lolli linnu” puhul on laval elav muusika. Kõik näitlejad osalevad siin ühel või teisel moel muusika loomisel ja see on küll valdkond, kus mina end kindlalt ei tunne, aga Lauri on professionaal. Selline ühine lavaline bänditegemine on ka meile proovisaalis ääretult palju rõõmu pakkunud.