Arvustus: George FitzGeraldi introspektiivne kõigeks sobiv elektroonika
Uus plaat
George FitzGerald
"Fading Love" (Double Six)
7/10
George FitzGerald on Suurbritanniast pärit Berliinis resideeruv diskor ja produtsent, kes enam kui kümnendikupikkuse karjääri järel jõudis ka esimese täispika albumini.
"Fading Love" on üks muusikaajaloo järjekordne plaat, mis sündinud lahkuminekuvalust ja vastav tonaalsus kulgeb esimesest loost viimaseni. Tegemist ei ole vihase ega ülikurva teosega, pigem kostub siin UK garage’i, house’i, post-dubstep'i ja techno helide abil paratamatusega leppimist. Igatsusliku mekiga.
Oma olemuselt on album ühtlane, jätab pigem minimalistliku ja kergelt tapeedilikugi mulje (vaata kaanekujundust). Siin pole eriti palju pretensioone, küll aga ohtralt õhku ja võimaldab universaalset lähenemist: ühteaegu kindlasti nii tantsuplaat kui sobib vaikse lounge’imise juurde.
FitzGerald kasutab lauljatena (varasemas loomingus pigem sämpleid, kuid täispika albumi puhul läks teist teed) Boxed Ini ja Lawrence Harti, kellest esimene annab oma panuse kahe esimese loo juures ning on mõtlikuma tantsumuusika žanris võrdlemisi tavalise kõrge, kergelt rnb-liku häälematerjaliga. Hart saab pisut rohkem ruumi ning koos temaga muutub albumi lõpuosa võrreldes algusega ka pisut jahedamaks.
Mõnes mõttes on murdekoht viies pala ehk "Beginning At The End", kus mahe tukslemine seguneb teravate helidega, mis võivad hooletu kasutamise puhul üksteise vastu kõlksatada, kuid vehivad üksteisest ohutult mööda. "Fading Love’i" teine pool muutub pisut ähvardavamaks, aga siiski ei muuda kergelt melanhoolset kogupere-house’ilikku üldilmet.
Kuula: "Full Circle".
Vaata lisatud lugudest videot.
Toimetaja: Valner Valme