"Rootsi keel ja kultuur elab siinsetel põlistel eestirootsi aladel – eelkõige Loode-Eesti rannikualadel ja saartel - edasi hoolimata Teise Maailmasõjale järgnenud keerulistest aegadest. Eestirootslaste kultuuri ja järjepidevuse eredateks kandjateks ja sümboliteks on Eestirootslaste Kultuuriomavalituse Sihtasutus, mitmed nii Eestis kui Rootsis tegutsevad eestirootsi kodukandi- ja kultuuriseltsid, Haapsalus asuv Rannarootsi muuseum, Pürksi Noarootsi gümnaasium, Tallinna Rootsi Mihkli kogudus ningrootslaste kunagistel asualadel taastatud kabelid ja pühakojad, " ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.

"On väga tänuväärne, et tänased eestirootslased, elades küll ülekaalukalt Rootsis, hoolitsevad oma kultuuri- ja ajaloopärandi, keele ja identiteedi säilimise eest oma ajaloolisel kodumaal. Vaimse kultuuripärandi edasikestmise eelduseks on tegus ja tugev kogukond, kes on huvitatud oma kultuuri hoidmisest. Rahvusgrupi kultuuriomavalitsuse aktiivne tegevus näitab, et eestirootslaste juured on sügavalt siinse maa pinnas," lisas Reimaa.

Rootsi päeva avatseremoonial kõlanud laulud ja tantsitud tantsud juhatasid sisse ürituse kõige olulisema sündmuse, milleks oli eestirootslaste Kultuurikandja tiitli laureaatide väljakuulutamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimest korda jagatava tunnustuse pälvisid Pakri saare vaimse pärandi talletamisega silma paistnud pillimees Endel Enggrön ja rannarootslaste ajaloo ühe olulisema teose, Carl Russwurmi sulest ilmunud "Eibofolke" tõlkija Ivar Rüütli.

"Ma ei ole päriselt ära adunud veel, mida see tähendab. See tuli niivõrd järsku ja ma pean mõtlema kohe, mille eest täpselt see asi niimoodi otsustati. Aga muidugi, tunne on ilus, väga armas tunne," kommenteeris Rüütli.

Peale laureaatide väljakuulutamist liikus tegevus edasi õue. Laadale olid kohale tulnud erinevad käsitöö- ja teised eestirootsi kultuuriga seotud ühingud.

Vabaõhulaatadel alati populaarne käsitöö tõmbas tähelepanu ka seal. Haapsalust kohale sõitnud rannarootsi muuseumi neljapäevamemmede klubi liikmete nobedate näppude vahel valmis käsitöö otse laadaplatsi kõrval.

"Siin on väga hea seltskond, ilus ilm, päike paistab, tuul mõnusalt jahutab. Nii et kõik on kõige paremas korras. Meeleolu on hea ja kui meeleolu on hea, siis edeneb töö ka," kinnitas käsitöömeister Silvi-Astrid Mickelin.

Laadal müüdi ka muud kraami. Toivo Tomingas esitles näiteks vormsilaste kultuurist rääkiva raamatu "Vormsi veri" I ja II köidet.

"Mul on ääretult hea meel olnud kokku saada inimestega, kellest nendes raamatutes juttu on või kes n-ö mõtteliselt kaasautorid on. Mul on olnud õn nendele raamatut kinkida," rääkis Tomingas.

Varem on Rootsi päeva peetud Pürksis, aga ka Haapsalus, Vormsil ja Tallinnas. Tulevikus loodetakse jõuda üritusega ka Ruhnu saarele.