Ilmus Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni kolmas aastaraamat "Tõlkija hääl III" ({{commentsTotal}})

Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski Autor/allikas: Ülo Josing /ERR

Aastaraamatu avasõnad on Kaia Sisaskilt, kes kirjeldab, kuidas tema jaoks on tõlkimine Hermese mäng: õhuline ja kerge, piire ületav, paindlik, kohati manipuleeriv ja kaugel pretensioonist vahendada püha tõde.

Järgneb vestlusring soomekeelse kirjanduse tõlkimisest eesti keelde, Kadri Jaanits, Kätlin Kaldmaa, Jan Kaus, Mihkel Mõisnik ja Piret Saluri arutavad Eva Velskeri küsimustele vastates, milline on soome keelest tõlkimise hetkeseis ja mida huvitavat toimub praegusaja soome kirjanduses. Hasso Krull vaatleb oma artiklis tõlkimist skaalal possibilism ja determinism, eritledes ranget, paindlikku ja määramatut ehk kõnelähedast tõlkimist. Paul-Eerik Rummo artikkel räägib luuletõlkimisest kui ühest luuletamise erijuhtumist, seda illustreerivad näited autori enda tõlkijateekonnalt.

Märt Väljataga keskendub oma artiklis värsile ja värsside tõlkimisele, arutledes nii vormilise kui ka vabavärsilise luule tõlkevõimaluste üle, pakkudes muuseas värskeid lahendusi mõnele klassikalisele tekstikatkele. Heigo Sooman teeb sissevaate õigustekstide tõlkimisel üles kerkivatesse küsimustesse. Piret Pääsuke vaatleb võrdlevalt, kuidas on erinevatesse Euroopa keeltesse tõlgitud Heinrich Hoffmanni "Struwwelpeteris" ("Kolumats") esinevad pärisnimed, kõrvutades ka kahte eesti keeles ilmunud tõlget (Endor Tendor 1923 ja Andres Ehin 1982).

Intervjuude rubriigist leiab vestluse Jaak Rähesooga, kes räägib Ene-Reet Soovikule oma pikaaegsest tõlkijategevusest, modernismist ja teatritõlkest. Samuti leidub seal Heli Alliku intervjuu Jaan Kaplinskiga, kes kirjanikuameti kõrvalt on üle 50 aasta tegutsenud ka tõlkijana. Triinu Tamm esitab kuus küsimust 2014. aasta Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidele, kelleks olid Veronika Einberg, Märt Läänemets, Kalle Kasemaa, Lauri Saaber, Carolina Pihelgas ja Maiga Varik. Mis paneb neid tõlkima eesti kirjandust, selgitavad Adam Cullen, Guntars Godiņš, Jean Pascal Ollivry, Krisztina Lengyel Tóth ja Tatjana Verhoustinskaja, kes olid esitatud 2014. aasta kultuurkapitali tõlkeauhinna nominetideks oma töö eest eestikeelse kirjanduse vahendamisel teistesse keeltesse.

Aastatel 1997–2008 tegutsenud ja väärttõlkekirjandust avaldanud kirjastuse Atlantis tegevust kaardistab Kristjan Haljak. Tõlkepäevikut pidas Anti Saar. Lisaks leiab almanahhist kaks arvustust Anne Lange raamatule "Tõlkija omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost" (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015), arvustused on kirjutanud Triinu Pakk ja Heli Allik.

 

Aastaraamatu on koostanud Triinu Tamm, toimetanud Katrin Hallas, kujundanud Jüri Kass. Väljaandja SA Kultuurileht, 172 lk. Hind 3 eurot.
Ilmus 10. septembril 2015.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: EKL



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: