Koolon. Mirko Rajas: nukulavastuse algimpulsid on samad mis draamalavastusel ({{commentsTotal}})

Nii nuku- kui oma isikliku kehaga lavale jõudnud näitleja ja lavastaja Mirko Rajas tõi hooaja seitsmendas "Koolonis" paralleele nuku- ja draamalavastuse loomises.

“Kui ma alustasin siin töötamist, siis mul korraks noore inimesena tekkis see küsimus, et kas ma olen nüüd päris teatritegija,” meenutas Rajas. “Kui ma teen nukkudega lavastusi, siis kas see on see, mida inimesed samamoodi õhtul kell seitse võiksid vaatama tulla piletiraha eest või on see selline omaalgatuslik nukuteatrimaailm,” küsis ta endalt.

Nüüdseks on ta aru saanud, et nukuteatri lavastuste algimpulsid on aga samad mis tavapärases draamateatris. “Mulle tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem kokku nad lähevad,” märkis ta. Rajas on isiklikult enim huvitatud sellest, kuidas kahte teatriliiki on võimalik rohkem kokku tuua.

“Selles mõttes nad minu jaoks on ikka üks ja sama asi, et ma ei tunne, et kui ma valin materjali, siis kindlasti peaksin seda tegema nukkudega,” arvas ta.

Nuku- ja draamarolli loomist ta enda jaoks samuti kuigi erinevaks ei pea. Analüüsiperiood on sarnane ning karakterit on mõlemal juhul vaja mõista. “Erinevus algab siis, kui on vaja minna proovisaali. Kui hakatakse otsima seda nukuga väljendusvormi. Et kuidas asi lavale panna, sest ühel hetkel see muutub hästi tehniliseks,” selgitas Rajas.

Nukkudega mängimise keerukus seisneb ka selles, et tekkinud ideed esituse parandamiseks tuleb läbi mängida ja korduvalt harjutada.

"Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”, kus Rajas mängis autistlikku noormeest Christopher Boone’i, tõi näitlejale sel aastal NUKU teatri Ladvaõuna preemia. Kui lavale jõudnud etenduses on mehel roll näitlejana, siis pikalt prooviti tema tegelaskuju esimeses vaatuses hoopis nukuna näidata ning seega kasutati nukust abilist palju ka etenduse proovides. “Selles mõttes oli selle rolli loomine väga huvitav, et ma sain läbi nuku tulla tagasi enda kehasse, näitlejatöö juurde,” meenutas ta.

Toimetaja: Kertu Loide



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: