Eesti Vabariik Vaalis 1905. aastal – ühe mäluaugu täitmise lugu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koeru Maarja Magdaleena kirik.
Koeru Maarja Magdaleena kirik. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

ERRi kultuuriportaal alustab koostööd ajakirjaga Muuseum, mille mai lõpus ilmuvast järgmisest numbrist avaldame hakatuseks Ründo Mültsi artikli Vaali küla sündmustest eelmise sajandi alul.

Eesti Vabariik Vaalis 1905. aastal – ühe mäluaugu täitmise lugu

Paljud teist on kuulnud Vaali külas väljakuulutatud Eesti riigist? Eesti Vabariigi idee ei sündinud mitte Tallinnas või Tartus, vaid Järvamaal Koerust paarikümne kilomeetri kaugusel asuvas Vaali külas. Ja aastaarv polnud 1917, vaid 1905. Selle fakti esitamine ajaloos orienteeruvale lugejaskonnale on mõnigi kord tekitanud küsimusi-arusaamatusi. Aastaid tagasi, kui Tallinnast startinud loodushuviliste seltskond korraldas varasügisel väljasõidu Eesti südamaale, pandi toimunud retkele kõlav pealkiri „Reis Norra ja Vaali vabariiki!“. Siis sattus bussitäie rahva hulka täies suusavarustuses abielupaar. Ju mõeldi, et tegemist on mõne reisifirma odava sooduspakkumisega külastamaks suusariiki Norrat. Miks mitte siis läbi põigata ka Vaali vabariigist...

Suunates pilgud kaardile, leiame Eestimaa südamest Koeru kihelkonnast Norra-nimelise mõisa. Selle läheduses asub väike naaberküla Vaali. Tung iseolemisele ja unistus omariiklusest ei sündinud kohe 1918. aastal, vaid ideed, kuidas oma riiki luua, hakkasid kujunema varem. Nõnda koostasid Koeru kihelkonnas, nüüdses Koigi vallas Vaali küla mehed juba 1905. aastal põhiseaduse projekti. Asudes tõsimeeli looma Eesti riiki, asutasid nad Eesti Vabariigi prii sõjameeste salga ja kuulutasid välja võõrvõimust sõltumatu Vaali Eesti vabariigi.

 

Mis juhtus Koeru kihelkonnas Vaali külas 1905. aastal?

„Vaali vabariigist“ kirjutamisel kipub sageli esiplaanile küsimus, kui tõsiselt seda eksperimenti võtta. Kas oli see „hullu rätsepa“ tegu või esimene kangelaslik väljaastumine Eesti vabariigi eest? Jäägu see vaidlemiseks neile, kes arvavad, et seda laadi küsimustel on õige vastus. 2000. aastal Koerus toimunud ajalookonverentsil „1905. aasta vabadusliikumine Koeru kihelkonnas Koigi ja Koeru vallas“ lausus tolleaegne peaminister Mart Laar: „Vaali meeste suund oli iseseisva Eesti Vabariigi poole. Koeru kandis ei põletatud mõisaid ega topitud kedagi kotti! Siin tehti tõsist tööd: koostati seadusi ja uuriti võimalusi vabariiki arendada.“

1905. aasta sügisel jõudsid jutud Vene riigivõimu kokkuvarisemisest ka Vaali kanti. Juba varem oli seal elavalt aru peetud mõisnike ja talurahva vahekorra, mõisamaa külge liidetud talumaade, teetegemise kohustuse jms üle. Palso talus toimunud koosolekutel olevat Mart Jürman, üks kohaliku elu vedajatest, lugenud rahvale ajalehtedest sõnumeid. Novembri alguses kirjutasid lehed, kuidas siin-seal Venemaal on sisse seatud ajutine rahva omavalitsus koos oma ametnike, kohtu ja relvastatud kaitsesalkadega. Põhjus olevat olnud talupoegade arvamine, et nende vaenlane pole mitte ainult mõisnik, vaid terve isevalitsuslik kord. Selleks ajaks oli Vaalis juba astutud julgeid samme. Maatamehed eesotsas rätsepmeistri ja rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsiga otsustasid ise talumaad mõisamaast eraldada ja väikeste kohakestena maatameestele välja anda. Novembri alguses haaras revolutsiooniline meeleolu Vaali tegelased nõnda kaasa, et nad ei suutnud enam üldist arengukäiku ära oodata, vaid asusid iseseisvalt miilitsasalku korraldama. Koos enesemääramise loosungiga teisenes laiemalt levinud Vene vabariigi idee nende hulgas kiiresti mõtteks Eesti vabariigist. See aimub vandetõotusest, mis võeti novembri keskel moodustatud kohalikult kaitsesalgalt: „Tõotame meie, et kui juhtub, et vabariigi mõte ja püüe üle Eestimaa välja peaks kuulutud saama, kohe sõjariistad kätte võtame...“

Alguses ei arvatud Vaalis, et vabariigi väljakuulutamine on sealse rahva asi. Esimesi kontuure tõmbas selle ümber novembri lõpus Tartus toimunud aulakoosolek, mis kutsus moodustama linnas ja maal ajutisi revolutsioonilisi omavalitsusi. Koosolekul osalenud Vaali saadikutele kuuldud juhtnööridest ei piisanud. Üldsõnalised otsused ja üleskutsed passiivsele vastupanule neid ei rahuldanud. Otsus kuulutada Vaalis välja vabariik sündiski sellest segadusest. Soov rõhumisest vabaneda paisus nüüd, revolutsiooniliste lippude tuules ambitsiooniks teha lõpp kogu ülekohtusele mõisakorrale. Head võimalust ei saanud käest lasta. Mart Jürmani ja Hans Anton Schultsi asutatud alternatiivset liikumist vabariigiks nimetades oli võimalik osutada nendele ideaalidele – asendada vana kord vabadusega ise otsustada. 1905. aastal võtsid mitmeski teises Eesti piirkonnas kogukondade aktivistid vallavõimu üle ja kuulutasid välja nn vabariigi (Velise, Mõisaküla, Sangaste jne). Vaalis ei pürgitud ainult kohaliku vallavõimu ülevõtmisele, vaid mõeldi Eesti riigi loomisele laiemalt. Eesti vabariigi põhiseaduse koostamine tähendas hoopis enamat kui kohaliku vallavõimu paberite ärapõletamine.

Kuigi Vaali meeste ainsaks püüdeks 1905. aastal oli rahumeelselt vabaneda ebaõiglasest ja allasurutud olukorrast, ei jäänud mässumeelne aktsioon karistuseta. 24. detsembril hukkas karistussalk kihelkonnakeskuses Koerus „Vaali vabariigi“ eestvedajad. Ülekohtusest veretööst pääses nooruke perepoeg August Jürman, kellest 13 aastat hiljem sai iseseisvunud Eesti Vabariigis nimekas poliitikategelane.

 

80 aastat „mäluaugu“ täitmist

Vaali meeste kui omariikluse mõtte ohvrite mälestuseks püstitati 1935. aastal Koeru mälestusmärk, millel oli kirjas: „1905. aastal Eesti Vabariigi mõtte eest Koerus langenuile“. Johannes Raudsepalt tellitud graniidist pronkskuju sümboliseerib igatsetud vabadust ja soovi saavutada iseseisvus. Väinjärve vallavalitsuse ja Järva ajutise maakonnavalitsuse eestvõttel koguti ajaloosündmuse jäädvustamiseks vajaminev 1750 krooni. Mälestusmärgi pidulik avamine toimus 29. septembril 1935. Tuhandepealise rahvahulga saatel eemaldasid mälestusmärgilt katte peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu ja Riigi Majandusnõukogu president August Jürman. Koeru püstitatud monumenti võib pidada kultuurilooliselt haruldaseks. Vaatamata aastakümneid kestnud nõukogude okupatsioonile, mil hävitati enamik omariikluse sümboleid, säilis Koeru monument kui Eesti iseolemise tahte järjepidevuse kandja. Harukordse juhuse tingis seik, et 1947. aastal raiuti mälestussambalt maha tekst „Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest“. Nõnda jäid sambale ainult süütud ja punased kirjed „1905. aastal Koerus langenuile“. Kuigi 1970-ndatel tehti ametlik järelepärimine Koeru monumendi kohta, säilis Eesti Vabariigi ideele pühendatud ausammas puutumatuna. Originaaltekst taastati sambal Koeru vallavalitsuse tellimusel 1997. aastal.

Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis on Vaali vabariigi meelespidamiseks püstitatud mälestuskive (1995. aastal Vaali külas, 1997. aastal Palso talus, 2012. aastal Koeru kalmistul), tehtud vabaõhuetendusi (2000. aastal Vaalis, 2005. ja 2008. aastal Koerus), peetud konverentse (2000. aastal Koerus, 2005. aastal Päinurmes, 2012. aastal Koerus, 2015. aastal Päinurmes), korraldatud patrullvõistlusi (2005. aastal Koigi ja Koeru vallas) ja lastelaagreid. Palso talu on külastanud mitmed riigitegelased eesotsas omaaegse peaministri Mart Laari ja praeguse Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga. Vaali sündmusi on oma kõnedes maininud ka Eesti presidendid.

 

Käesoleval aastal möödub 110 aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest Vaalis. Samas täitus septembris 80 aastat ajaloosündmuse mälestuse esmasest suuremast jäädvustamisest ehk Eesti Vabariigi mõtte eest langenutele pühendatud mälestusmärgi avamisest. Nende sündmustega seoses korraldati Järvamaal Päinurme koduloomuuseumi eestvõttel ajalookonverents. „Vaali Vabariik 110 – eesti omariikluse mõtte eellugu“ nime kandval üritusel oli keskse tähelepanu all Eesti omariikluse mõtte eellugu laiemalt. Tuntud ühiskonnategelased ja ajaloolased arutlesid teemal, kuidas ja mil määral leidis Eesti riigi loomise idee rahva seas poolehoidu enne omariikluse tegelikku väljakuulutamist 1918. aastal. Varasematel „Vaali vabariigiga“ seotud üritustel on välja käidud mitmeid olulisi üleskutseid. Kõlanud on ideed asutada omavalitsuste muuseum, avaldada poliitiku ja riigitegelase August Jürmani monograafia ning aidata kaasa Palso talu korrastamisele. Üks aastaid tagasi väljakäidud mõtetest sai tänavu teoks. Konverentsil esitleti 1905. aastal Vaalis toimunu otsese tunnistaja, Eesti agronoomi ja teeneka poliitiku August Jürmani elulooraamatut. Järge ootab aga Eesti omariikluse ajaloos tähtsat rolli mänginud „Vaali vabariigi staap“ – Palso talu. Minister August Jürmani poolt 1930ndatel omanäoliseks taluhäärberiks rajatud hoone vajaks „mäluaugust väljatõstmist“ ehk säilitamist tulevastele põlvedele. Kuidas selleks riiklikke toetusvahendeid leida, võiks pakkuda mõtteainet perioodil, mil valmistume tähistama Eesti omariikluse 100 aasta juubelit.

 

Ründo Mülts

SA Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa muuseum

Päinurme koduloomuuseum 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Muuseum

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: