Raamat "Põlised pühapaigad" kõneleb Eesti ajaloolistest looduslikest pühapaikadest nagu hiied, kivid, raviallikad."Teisalt räägib see raamat ka eestlastest. Kogu vaimne pärand, mis on seotud looduslike pühapaikadega, on jõudnud nii Eesti vanemasse kultuuri kui ka üllatavalt rohkearvuliselt kaasaegsesse maailma," ütles Kaasik. "See tähendab, et mäletamata aegadest peale on põlised rahvad kaitsnud loodust igal pool, kus nad elavad ja toimetavad," lisas ta.

Kaasiku sõnul on rahvapärimuses sadu näiteid sellest, kuidas eelneval sajandil, aga ka kaasajal, on inimesed sattunud õnnetustesse kui on pühapaiku kahjustanud. "Ma loodan, et see raamat hakkab aitama teadvustada, et meil on olemas väga palju ajaloolisi pühapaiku ja me ei oska neid lihtsalt märgata."

"Näiteks Tallinn-Tartu maanteel sõites möödume vähemalt kahest pühapaigast ja sageli meie eelistatud matkasihtkohad või ka veevõtukohad, sellised käigud ja rajad, ristuvad looduslike pühapaikadega sageli," lisas ta.

Kaasik rõhutas Rein Marani mõtet edasi andes, et sõltume ka linlastena algusest lõpuni loodusest, kuigi võime tunda end turvaliselt. "Nii nagu loomadel, on ka inimestel keskkonna hea tundmine eelduseks tervisele ja ellujäämisele."

Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, nii kooliõpilasele kui pensionärile. Oluline on vaid huvi pühapaikade vastu. "Loodetavasti aitab see raamat tugevdada kultuurimälu, identiteeti ja kodumaa tundmist."