Kodasema loodud väikemaja prototüüp valiti maailma arhitektuurifestivali finaali ({{commentsTotal}})

Kodasema
Kodasema Autor/allikas: Pressimaterjalid

Eesti ettevõtte Kodasema loodud väikemaja prototüüp KODA valiti World Architecture Festival võistluse finalistide hulka. KODA on üks kümnest väljavalitust väikeprojektide kategoorias.

KODA on säästlik ja liigutatav väikemaja, mis tänu sisseehitatud IT-tarkusele on iseõppiv ja ümbritsevaga kohanduv. Maja arendatakse Tallinna külje all asuvas tehases koostöös paljude ekspertidega Eestist ja mujalt. KODA esitleti esmakordselt 2015. aasta sügisel Tallinna Arhitektuuribiennaalil ja Disainiööl.

World Architecture Festival on iga-aastane arhitektuurivaldkonna suursündmus, mis toimub alates 2008. aastast, hõlmates konverentsi, näitust ja võistlust. Sel aastal toimub festival 16-18. novembril Berliinis, kus auhinnale kandideerib 343 projekti 32 kategoorias 58 riigist. 2016. aasta võitjad selguvad 18. novembril. Kõigi finalistide hulgast valitakse ka Aasta Hoone Maailmas (World Building of the Year).

KODA on festivali võistlusel üks kümnest väljavalitust väikeprojektide kategoorias. Teised väikeprojektide finalistid on näiteks üleujutustega kohanduv praamiterminal Austraalias, malaaria ja teiste ohtlike nakkushaiguste eest kaitsvad elamud Tansaanias, savist ja põhust muuseum Venemaal, pop-up raamatukogude võrgustik Filipiinidel.

Eestist on varem World Architecture Festival võistluse finaali jõudnud viis projekti: Eesti Kunstiakadeemia Uus Maja (EFFEKT, 2009), Must maja Nõmmel (EA Reng, 2011), semi-autonoomne leiliruum (Arhitektuuribüroo PLUSS, 2011), Sõmeru keskusehoone (Salto AB, 2011), Lennusadam (KOKO arhitektid, 2012; kahes kategoorias).

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: