Koolon. Mart Kangro: olen mõistnud, et minu tegevusel on mingi tagajärg, mis resoneerib
Hooaja viimases "Koolonis" rääkis koreograaf Mart Kangro kunstist, üksindusest ja edukusest.
Kõige tähtsamaks omaduseks kunsti juures peab Kangro tundlikkust ehk võimet asju näha, vaadelda, kuulata ja tajuda. "Minu jaoks pingeread ei pea üldse paika," lisas Kangro. Tema arvates on reaalsus see, et inimesed tegelevad asjadega, mis neile ei meeldi. "Ma õnneks tegelen sellega, mida ma armastan," mainis Mart Kangro ja tõdes, et tema küsib endalt pidevalt, miks ta midagi teeb. "Kõike saab teha nii, et sa seda ei armasta ja paljud teevadki seda," ütles ta. Koreograaf ei tea, kas teda võiks pidada kunstnikuks. "Minu tegevust võib mingites kontekstides määratleda kui kunstnikuks olemist," nentis ta. "Ma ei oska öelda, milles seisneb kunstnikuks olemine, aga ma, kurat, tunnen ära ühe, kui teda näen" lisas ta.
"Kommunikatsioon toimub kunstis tihtipeale väga keeruliselt ja sõltub kontekstist," leidis Kangro ja tõdes, et selle jaoks on oluline kriitiline distants, et mõtestada ja mõista, millest inimene räägib. Kunsti vaadates ja seda mitte mõistes võib sellel Kangro sõnul olla kaks põhjus - kas vaataja ei suuda leida sellele kohta oma tõlgendusväljal või on kunstnik millegagi mööda pannud, näiteks ei ole arvestanud paigutatud kontekstiga. Kunstnik peab Kangro arvates olema piisavalt tark, et tajuda kuhu ta oma sõnumiga läheb.
Edu on kunstis ajutine, kunagi ei tea, kas ka järgmisel päeval saadakse aplaus või mitte - edukusest olulisemaks peab Kangro aga enesekehtestamist. "Olen mõistnud, et minu tegevusel on mingi tagajärg ja see resoneerib, "selgitas Kangro, "Aga see ei ole edukus, see on suhtlus," lisas ta.
"Kui sa oled üksi kunstis, siis sind ei ole olemas," arvas Kangro, selgitades, et kommunikatsioon on väga oluline ja kunsti jaoks on vaja kedagi, kes seda tõlgendaks. Teatris Kangro end üksi ei tunne, kuna ta on jõudnud end kehtestada ja saanud publikult tagasisidet.
Kangro peab eriti oluliseks seda, et kunstnikud saaksid enda töö eest raha. "Inimesed peavad saama oma töö eest palka." Kangro leiab, et tal on oma töös olnud õnne, aga ta on selle jaoks teinud ka väga palju tööd - vähe on ta pidanud vastu võtma projekte, mis talle ei meeldi. "Kui sa teed midagi kirglikult, siis inimesed su ümber tunnevad selle ära".
Hobina ehitab Kangro juba 20 aastat omale maja."Inimesed ei ehita maja nii nagu mina seda teen," selgitas ta ning usub, et see on üks igavesti kestev projekt.
Toimetaja: Mariliis Peterson