Koolon. Mart Kangro: olen mõistnud, et minu tegevusel on mingi tagajärg, mis resoneerib ({{commentsTotal}})

Hooaja viimases "Koolonis" rääkis koreograaf Mart Kangro kunstist, üksindusest ja edukusest.

Kõige tähtsamaks omaduseks kunsti juures peab Kangro tundlikkust ehk võimet asju näha, vaadelda, kuulata ja tajuda. "Minu jaoks pingeread ei pea üldse paika," lisas Kangro. Tema arvates on reaalsus see, et inimesed tegelevad asjadega, mis neile ei meeldi. "Ma õnneks tegelen sellega, mida ma armastan," mainis Mart Kangro ja tõdes, et tema küsib endalt pidevalt, miks ta midagi teeb. "Kõike saab teha nii, et sa seda ei armasta ja paljud teevadki seda," ütles ta. Koreograaf ei tea, kas teda võiks pidada kunstnikuks. "Minu tegevust võib mingites kontekstides määratleda kui kunstnikuks olemist," nentis ta. "Ma ei oska öelda, milles seisneb kunstnikuks olemine, aga ma, kurat, tunnen ära ühe, kui teda näen" lisas ta.

"Kommunikatsioon toimub kunstis tihtipeale väga keeruliselt ja sõltub kontekstist," leidis Kangro ja tõdes, et selle jaoks on oluline kriitiline distants, et mõtestada ja mõista, millest inimene räägib. Kunsti vaadates ja seda mitte mõistes võib sellel Kangro sõnul olla kaks põhjus - kas vaataja ei suuda leida sellele kohta oma tõlgendusväljal või on kunstnik millegagi mööda pannud, näiteks ei ole arvestanud paigutatud kontekstiga. Kunstnik peab Kangro arvates olema piisavalt tark, et tajuda kuhu ta oma sõnumiga läheb.

Edu on kunstis ajutine, kunagi ei tea, kas ka järgmisel päeval saadakse aplaus või mitte - edukusest olulisemaks peab Kangro aga enesekehtestamist. "Olen mõistnud, et minu tegevusel on mingi tagajärg ja see resoneerib, "selgitas Kangro, "Aga see ei ole edukus, see on suhtlus," lisas ta.

"Kui sa oled üksi kunstis, siis sind ei ole olemas," arvas Kangro, selgitades, et kommunikatsioon on väga oluline ja kunsti jaoks on vaja kedagi, kes seda tõlgendaks. Teatris Kangro end üksi ei tunne, kuna ta on jõudnud end kehtestada ja saanud publikult tagasisidet.

Kangro peab eriti oluliseks seda, et kunstnikud saaksid enda töö eest raha. "Inimesed peavad saama oma töö eest palka." Kangro leiab, et tal on oma töös olnud õnne, aga ta on selle jaoks teinud ka väga palju tööd - vähe on ta pidanud vastu võtma projekte, mis talle ei meeldi. "Kui sa teed midagi kirglikult, siis inimesed su ümber tunnevad selle ära".

Hobina ehitab Kangro juba 20 aastat omale maja."Inimesed ei ehita maja nii nagu mina seda teen," selgitas ta ning usub, et see on üks igavesti kestev projekt.

Toimetaja: Mariliis Peterson



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: