Ave Alavainu kirjutas omanäolise elulooraamatu ({{commentsTotal}})

Poetess Ave Alavainu uus raamat ühendab endas luulekogu ja elulooraamatu. Alavainu sõnul oli tal soov kirjutada raamat, mis oleks omanäoline ja ei oleks lihtsalt kronoloogiline kirjeldus sellest, mida ta ühel või teisel aastal teinud on.

Kui laiema lugejaskonnani jõuab "50:50 elueklektika" nüüd, siis headele sõpradele tutvustas Ave Alavainu uut teost oma koduhoovis peetud eelesitlusel juba mõne aja eest.

"50:50 elueklektika" on raamat, mida Alavainu üritas kirjutada nii, et pool sellest on temast endast ja pool teistest huvitavatest inimestest, kellega ta on aastate jooksul kokku puutunud.

"Ta on ikka omamoodi elulooraamat, aga noh ma ei taha kirjutada endast, et siin läksin kooli ja siis tegin seda ja siis oli aasta see ja see ja siis tegin seda," kirjeldas Alavainu "Aktuaalsele kaamerale". "Ta on eklektiline, see tähendab, ta on nagu kildudest koos. Eklektika ütleb ise ka, et omavahel sobimatutest tükkidest koos."

Raamatus on paljude põnevate meenutuste seas näiteks juttu Alavainu kohtumisest Betti Alveri ja Uku Masinguga. Ometi läks Alavainu sõnul nii, et kohe pärast käsikirja valmimist tuli üha uusi mõtteid sellest, mida oleks pidanud raamatusse lisama.

"Ja ma pean tegema suure kummarduse hiidlaste ees ja vabandama, et selles raamatus ma eriti veel Hiiumaale ei jõuagi. Nii et paratamatult, kui antakse elu ja tervist sealt, siis ma teen teise osa ka," lisas kirjanik ja luuletaja.

Oktoobri alguses möödub 40 aastat ajast, mil Hiiumaast sai Ave Alavainu kodusaar.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: