Koolon. Luule Epner: teatrilavastus peab saama märgiliseks enda kaasajal ({{commentsTotal}})

Hooaja teises "Koolonis" rääkis saatejuht Erni Kask teatri- ja kirjandusteadlase Luule Epneriga, kes vaatas tagasi Eesti teatrielu säravamatele hetkedele ning rääkis täpsemalt teatriteadusest.

Luule Epner tõdes "Koolonis", et tema teatrihuvi algus jääb 1960. aastate keskele, kui ta hakkas juba keskkooli jõudma, sest sel ajal loodi Noorsooteater. "Seal hakkasin ma käima ning selle juures oli ka Noorsooteatri Sõprade Klubi, kuhu ma samuti sattusin - meil oli see soodustus, et me pääsesime alati etendustele," nentis Epner ja lisas, et enda teatrihuvis peab ta olema tänulik Voldemar Pansole.

Enda lemmiku teatrietenduse valimiseks vaatab Epner tagasi samuti 1960. aastatesse. "Eriliselt on mulle meelde jäänud Panso "Kevade", aga siis ma tulin ära Tartusse ülikooli ning jõudsin ülikooli just siis, kui teatriuuenduse kõige mässulisem faas oli läbi saamas," ütles Luule Epner ja tõdes, et ülikooliajast vapustas teda väga Hermaküla ja Toomingu "Sina, kes sa saad kõrvakiilu". "See oli ka ilmselt põhjus, miks ma suundusin eesti keele filoloogia kõrvalt rohkem teatri poole," ütles ta ja selgitas, et 1980. aastatel jõudis ta laste tõttu aga väga vähe teatrisse.

Teatriteadlase vaatenurgas leidis Luule Epner seda, et lavastus peab saama märgiliseks enda kaasajal. "Teatriajaloolane ei saa seda enam sündmuseks ümber kirjutada - seda saab teha kirjandusteadlane, aga teatrilavastusega on see asi, et ta ongi lihtsalt kadunud," selgitas Epner ja lisas, et need mõned märgid, mis lavastusest järgi on jäänud, peavadki ajaloolasele näitama, et lavastus oli oluline.

Toimetaja: Kaspar Viilup



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: