Keelesäuts. "Täna" tähenduse laienemisest
Täna tahan rääkida sõnast "täna". Selle esimene tähendus on mõistagi ‘tänasel päeval, praegusel kuupäeval’. Näiteks "Täna on 21. november" või "Alviine tähistab täna nimepäeva". Iseäranis kantseleikeeles on sõna tähendus aga laienenud, nii et seda kasutatakse ka sõnade "praegu", "nüüd", "tänapäeval", "nüüdisajal" asemel.
Nii kuulebki päris sageli lauseid stiilis "Täna käib keskmine eestlane poes neli korda nädalas", "Suusatamises pole meil täna maailmatasemel tegijaid" ja "Täna sünnivad juba lapsed, kelle jaoks okupatsioon on vanavanemate mälestustes".
Too viimane lause pärineb vabariigi presidendi 10. oktoobri ametisseastumiskõnest, kus "täna" ja "tänane" esinesid "praegu" ja "praeguse" või "tänapäeva" ja "tänapäevase" tähenduses koguni üheksa korda. Poliitikute ja ametnike sõnavõtte kuulates peabki kahjuks ütlema, et 1980. aastatel alanud tänatõbi on nüüdseks muutunud tänaepideemiaks.
Sama probleem on mitmeski teises, näiteks inglise ja rootsi keeles. Seal, tundub, on võitlus "täna" tähenduse laienemise vastu juba kaotatud. Eesti keeles ei tasuks siiski veel alla anda. Jätkem "tänale" tähendus "tänasel päeval, praegusel kuupäeval". Laiemas tähenduses kasutus teeb laused kahemõtteliseks ja – nagu on öelnud keeleteadlane Mati Erelt – jätab kõnelejale bürokraadi pleki külge.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio