90 raamatut 90 päevaga. Kivisildnik, "Loomade peal katsetatud inimene" ({{commentsTotal}})

(:)kivisildnik
(:)kivisildnik Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Oleme 1997. aastas.

Pean alustama sellest, et tegu on minu jaoks olulise aastaga – lõpetan sel aastal endalegi üllatuseks keskkooli ning asun juba samal sügisel Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Viimasega seoses on meeles, kuidas vaatan just enne Tartu poole teele asumist kodus telekast uudiseid, kus räägitakse Pariisis toimunud autoõnnetusest, milles saab hukka printsess Diana ühes armukesega.
Kuid eks sel aastal juhtub muudki. Näiteks läheb 1. juulil Hongkong Hiina Rahvavabariigi võimu alla, 6. juulil alustab Marsil tegevust Mars Pathfinderi uurimismissioon, mis toimetab planeedi pinnale ka esimese marsikulguri. "Sojourner" ehk "Rändur" uurib punast planeeti septembri lõpuni. Septembris juhtub Eestis üks jube lugu, kui Kurkse väina ületades hukkub neliteist Balti rahuvalvepataljoni liiget. Detsembris saab Kasahstani pealinnaks senise Alma-Ata asemel Astana ning maailma kinodes esilinastub James Cameroni "Titanic", millest saab selle hetke suurim kassahitt.

Kivisildniku kassaedu kohta on raske midagi öelda, kuid 1990ndatel raputab ta Eesti kirjanduselu kindlasti rohkem, kui Cameron maailma kinoajalugu. Mäletatavasti avaldab Kivisildnik 1996. aastal oma vastvalminud kodulehel teksti "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist", mis põhjustab kõmulise skandaali, kui Hando Runnel ja Aivo Lõhmus Kivisildniku kohtusse annavad. Kirjaniku poolt ja vastu ilmub ajakirjanduses arvukalt mõtteavaldusi. Kohtuasi lõpetatakse kuu aega hiljem kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Absurdne lugu, aga sobib Kivisildnikuga. Ja kindlasti ei morjenda see autorit eriti, sest juba 1997. aastal avaldab Kivisildnik luuleteose kohta mahuka, 171-leheküljelise teose "Loomade peal katsetatud inimene". Autor ise nimetab teksti romaaniks, vahel on selle kohta öeldud ka "värssromaan". Olgu žanripiiridega kuidas on, tekst on kindlasti pühakiri igale tõelisele kivisildnikiaanile ning üldse märgiline tekst 90ndate Eesti kirjanduse mõistmiseks. Erudeeritud sajatused segi segastpeksmise, lugeja sõimamise, ühiskonna kirumise, kõrgesteetiliste väärtuste kuulutamisega tänavakeeles ja nii edasi. See tekst on kui kokkuvõte 90ndate Eestit iseloomustavatest märksõnadest: rahutus, vabadus, otsinguiha.

"Loomade peal katsetatud inimest" praegu lugedes tekib ühelt poolt nostalgia, aga teisalt võib rahulolevalt nentida – kui ka kõik muu on muutunud, siis Kivisildnik ja tema tekstid püsivad ka 21. sajandil sama värsketena.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: