Peeter Helme raamatukommentaar: superesteet kirsiõites ({{commentsTotal}})

Kirsiõied Jaapanis
Kirsiõied Jaapanis Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Uus raamat

(:)esteet kivisildnik - „kirsiõis 007”

Jumalikud Ilmutused

 

Kivisildnikult on ilmunud järjekordne luulekogu. Pealkiri on „Kirsiõis 007”, mis viitaks korraga justkui kevadele, Jaapanile ja Briti salaagendile, aga tegelikult on need seosed meelevaldsed. Millestki sellisest siiski „esteet kivisildnik”, nagu autor end raamatu kaanel kutsub, ei kirjuta. Pea seitsmekümneleheküljelises kogumikus on hoopis „(:)luuletus kirsiõiest nr 007”. Miks just 007, see tekstist ei selgu. Pigem on tegu luuletusega armastusest ja kaotusest... Ja kirjutatud on see 12. jaanuaril 2012.

Kivisildnikul on nimelt ikka olnud komme oma tekste täpselt dateerida ja nii saamegi „kirsiõis 007” lugedes teada, et kõik selle tekstid – välja arvatud kõige viimane – on valminud 2012. aasta esimeses pooles. Ainult „(:)loll riik ja lollid puuembajad” pärineb 2017. aasta 27. juunist ja räägib tänavu suvel inimesti meeli erutanud Õismäe pajust.

See tekitab mulje, et Kivisildnik on lihtsalt lisanud ühe tekstikese, et vabandada välja neli-viis aastat vana materjali trükki andmist. Võib-olla tõesti. Aga ega väga vahet ei ole. Kivisildniku luulemasin töötab, selles on voolavust, hästitoimiva liinitöö mehaanilist ilu. Tegu on õlitatud masinavärgiga, mille puhul polegi oluline, kas tekst on kirjutatud nüüd või viis aastat tagasi.

Ja kui juba ilu sai mainitud, siis ei pääse mööda „kirsiõis 007” kujundusest. See väike, pehmete oranžide kaantega raamat on nimelt tõesti kaunis. Teost ehivad Uku Randveri ja Andres Rõhu illustratsioonid. Osa neist on abstraktsed ornamendid, osa aga üsna lasteraamatuid meenutavad figuraalsed kompositsioonid, mis haakuvad luuletuste tekstidega. Tõeliselt naljakas on pilt, mis on pandud üle seitsme lehekülje laiuva poeemi „(:)inimesi on liiga palju” juurde. Sellel on kujutatud  teerulli roolis naeratavat mehikest, kes sõidab ilmse mõnuga üle ühest teisest härrast. Tervet külge katval illustratsioonil on kujutatud sama stseeni neljas eri suuruses. Luuletuse algus kõlab aga nii: „inimesi on tõesti liiga palju me / ei näe masside tagant metsa // enam ei näe masside tagant / päikest kuud tähti ega telekat” (lk 45).

Nii see tõesti on. See tõdemus kehtib paljude Kivisildniku luuletuste kohta – need on teravad, vahel suisa kibestunud, kuid raske on vastu vaielda. Samas pingutab poeet kohati üle ka – näiteks 11 lehekülje pikkune „(:)turvamees popi ja puuritantsija huhu” mõjub tüütult. Kogu nali on ära öeldud pealkirjas ning ülejäänu on lihtsalt kordamine. Mis muidugi ei tähenda, nagu Kivisildnik ei oskaks kultuuriregistrite vahetamisega mängida. Lihtsalt „popi ja huhu” venib liiga pikaks. Seevastu päris vaimukas on „(:)orduvennad grimmid”, kus autor teatab, et „orduvennad grimmid / tõid meile tulega gretekese / ja rauaga tõid nad meile / lumivalgukese ja rapunzli” (lk 38) või ka „(:)juhan liivi lugu”: „mõned on / juhan liiviks sündinud / selliseid on vähe / neil on kogu aeg / paha olla ja neid / vaadates hakkab sinulgi halb” (lk 42). Jajah, nii see tõesti on.

Tervikuna annab tunda, et kogumik on kirjutatud ühe soojaga. Mõni tekst on seetõttu tugevam, teine nõrgem, kuid kõiki kannab laias laastus sama meeleolu ja idee, mida võiks nimetada ühiskonnakriitiliseks. Aga see on võib-olla liiga kitsendav lähenemine, sest kuigi Kivisildnik püüab seda vahel varjata, on tema loomingus alati oluline roll ka mängul ning just nii tasukski tema tekste võtta – ühe tõsise ja ometi meelelahutusliku mänguna. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: