Kuulsad Eesti kirjanikud jagavad tasuta raamatuid ({{commentsTotal}})

Kerttu Rakke
Kerttu Rakke Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Pühapäeval, 23. aprillil tähistatakse rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva, mille puhul saab igaüks, kes kingib Apollo raamatupoe müüjale roosiõie, valida endale ühe tasuta raamatu enam kui 50 teose seast. 2016. aastal sai roosi eest raamatu 1670 raamatusõpra, sel aastal on planeeritud Apollo raamatukauplustesse üle Eesti ligi 3500 tasuta jagamisele minevat teost.

Apollo ostu- ja turundusjuhi Eha Panki sõnul on sellise aktsiooni peamiseks põhjuseks jätkata 1930. aastatel Barcelonas alguse saanud tava tõsta kirjanduse olulisuse tähtsust ühiskonnas ning süvendada inimeste lugemisharjumust.

"Isegi tänapäeval, mil erinevad nutividinad- ja tehnoloogiad on hõivanud suure osa inimeste elust, on võimatu ette kujutada maailma, kus puuduks koht raamatutel. Mida rohkem inimesed loevad, seda rikkamaks muutume vaimses mõttes me ise ja kultuuriruum meie ümber. Raamatute jagamise aktsiooniga soovime meelde tuletada raamatute rolli ja tähtsust inimese elus. Nagu öeldakse see, kes loeb raamatuid, elab tuhat elu," märkis Pank.

Lisaks on raamatu ja roosi päeval võimalus kohtuda armastatud ja hinnatud kirjandusinimestega, kes jagavad huvilistele raamatusoovitusi. Mõttevahetused kirjanikega toimuvad suuremates Apollo raamatukauplustes üle Eesti.

Viljakad kohtumised pühapäeval: 

Solaris Keskuse Apollo:

12:00-14:00 Andrus Kivirähk ja Katrin Pauts

14:00-16:00 Kerttu Rakke ja Merle Liivak

16:00-18:00 Katrin Saali Saul ja Taavi Jakobson

 

Tartu Kaubamaja Apollo:

11:30-13:00 Contra ja Mika Keränen

13:00-15:00 Heiki Vilep

 

Pärnu Keskuse Apollo:

12:00-13:00 Sven Kivisildnik ja Alari Janson

 

Rakvere Kroonikeskuse Apollo

Kell 12:00 esitleb ajakirjanik ja kirjanik Urve Tinnuri oma debüütromaani „Kaks ööd mahajäetud majas“.

 

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: