Margus Punabi kunstikogu ülesehitus on lähedalt seotud tema erialaga ning valikud lähtuvad meheks olemise temaatikast. Esteetika ei ole Punabi jaoks kunstis primaarne. "Minu jaoks peab see olema tasakaalus, ilma esteetikata ei toimi ka teema, kuid oluline ei ole ainult esteetiline pool. Kunstnikul peab olema teistele midagi öelda. See peab olema sellises visuaalses vormis, et ei peaks sinna juurde seletuskirja lugema. Kui arusaamiseks peab seinalt teksti lugema, siis see pole enam minu jaoks kunst.”

Punabit huvitavad meheks olemise sügavamad kihid ja üheks võimaluseks on seda uurida läbi kunsti. "Eesti mees on kasvatatud äärmiselt tugevana, mees ei nuta, naised on need maasikavahust ja muudest asjadest, kes tohivad nutta ja neil tohivad olla probleemid. Eesti mehel ei tohi olla probleeme, aga just nendega ma oma igapäevatöös tegelengi. Siis tekib selline dissonants, mille täitjaks on kunst. Sealt ma otsin sageli neid sõnumeid ja visuaale, millesse ma oma töös sügavuti ei saa minna, inimese privaatsfääridesse. Kunstist ma otsin veel kraad sügavamat tõde, kui oma igapäevatööst," rääkis ta.

Kunsti kõige olulisem roll on tõstatada teemasid, mis ühiskonnas muidu võiksid jääda tähelepanuta.

"Need teemad on kuskil õhus ja kunstnik saab selle paremini kätte, ta suudab selle sõnumiks luua ja tuua teadvusesse. See ongi kunsti kõige olulisem roll – tuua teatud teemad, ka alateadvuslikud, intensiivsemalt esile ja varjatud sfäärist nähtavasse sfääri,” rääkis Punab.

Tugeva mehe stereotüüp on Punabi sõnul endiselt ühiskonnas domineeriv ja see surub alla võimaluse rääkida avatult meeste probleemidest. "Mees on tegelikult õrn. Mees on nõrgem sugupool, seda nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Näiteks peale lahutust meeste enesetapurisk mitmekordistub, naistel siin muutust ei ole, depressioonirisk mitmekordistub, naistel ka, aga mitte nii oluliselt. See haavatavus on mehe puhul üks suuremaid teemasid, millest meil ei kõnelda. See sama, et mees peab olema tugev, tal ei ole probleeme, aga see kõik kuhjub tema sisse ja see võib väljenduda haigustena, agressioonina, ebaadekvaatse käitumisena," selgitas ta.

Punabi sõnul on kõige olulisem naiselikkuse ja mehelikkuse tasakaal igal tasandil ning senine meestekeskne maailm on muutumas. "Ma olen sügavalt veendunud, et maskuliinne majandus ja maailm on eilne päev. Testosteroonil, agressioonil ja jõul põhinev majandus on möödas. Meil on hoopis teised prioriteedid," rääkis ta.

Üks võimalus ühiskonna tasandil tasakaalu saavutada on rakendada sookvoote ja seda erinevates institutsioonides: "Meeste tervis Eestis enam ei ole kriisis, meeste oodatav eluiga kasvab nii kiiresti. Aga vaieldamatult me elame 8-9 aastat vähem kui Rootsi mehed. Kui me tahaksime selles osas midagi väga kiiresti saavutada, siis ainukene tee oleks sookvoodid ja seda igal tasandil. Täna on mehel see kohustuste koorem seljas ja see on jaotatud ebavõrdselt. Sookvootide abil oleks võimalik tuua rohkem naisi vastutama. Meil ei ole enam testosterooni, vaid aju põhine maailm ja naiselik aju on teiste väärtustega kui mehelik aju. Kui me ei lase neil tippu jõuda, siis majandus kannatab. See on see majanduslik pool, aga teine pool on vastutuse ja ka tervise teema."

"On selge, et mees on mees ja naine on naine, neil on erinevad väärtused ja erinevad tugevad poolused. Ka vaimsetes võimetes on erinevused, mis on kummalgi tugevamad. Mõlemad on äärmiselt vajalikud. Need on nii bioloogilised, sotsiaalsed kui psühholoogilised erinevused. See mehelik ja naiselik annavad kokku kõige tugevama terviku," rääkis Punab.

Valikuga Punabi kunstikogust saab tutvuda Mikkeli muuseumi näitusel "Vägi ja valu. Teosed Margus Punabi kogust".