Rakvere teatri värske lavastus näitab laval sotsiaalmeedia võimu ({{commentsTotal}})

Rakvere teatri uuslavastust "See kõik on tema'" soovitatakse teismelisel publikul minna vaatama koos vanematega. Andrei Ivanovi keeruka ema-poja suhtedraama lavastas Helen Rekkor.

Etenduses "See kõik on tema" tuuakse vaatajani ema ja poja suhteprobleemid pärast pereisa surma. Tavaelus puudub neil omavahel tihe kontakt, mispärast otsustab ema, et ta proovib pojani teed leida sotsiaalmeedia abil. Ema teeb seal endale konto neiuna, lootes sellega poja tähelepanu võita. Poeg võtabki ta sõbrakutse vastu ja lükkab niimoodi ümber ema hirmu, et poega naissugu ei huvita. Loodud veebisuhe hakkab aga muutma sõprusest millekski enamaks.

Lavastaja Helen Rekkor tõdes "Aktuaalses kaameras", et kui nad lõid seda ema topeltrolli, siis püüdsid seda üles ehitada selliselt, et ema Toffi tegelaskujuna ei saagi pikka aega aru, kui südamesse on ta läinud oma lapsele. "Ta võtab seda päris kergelt mingi hetkeni ja siis saab aru, et ta ei saa sellest mängust enam taganeda, sest siis kaotab ta oma pojaga igasuguse kontakti."

Lavastuse tegijad soovitavad teismelistel minna teatrisse koos vanematega, sest tõenäoliselt nähakse laval eluski ette tulnud momente.

Tiina Mälbergi lavapartner on lavastus "See kõik on tema" Imre Õunapuu. Mitmetahulise visuaalse lahenduse on teinud kunstnik Maarja Pabonen koostöös videokunstnik Alyona Movkoga.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: