Arvustus. Friigifilm leinavast beibest ({{commentsTotal}})

Pablo Larrain
Pablo Larrain "Jackie" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinodes
"Jackie"
Režissöör: Pablo Larraín
Osades: Natalie Portman, Peter Sarsgaard, Billy Crudup
4/10

"Jackie" on film, mis tavalisele kinokülastajale ei sobi. Kui seda üldse kellelgi soovitada või kui see film kellelegi meeldida võiks, siis ilmselt neile sobiks, kes on kuidagi otsapidi filmikunstiga professionaalselt seotud või kes on kannatliku meele ja peene maitsega filmifriigid. 

Lihtsalt ja lühidalt võib öelda, et film on leinavast beibest, kes kujutab endale ette, et tema on maailma naba. Ta on oma olekult ebameeldiv, näib täiesti sisutühi, hoolimata ahastavast ilmest ja pisaraist silmis. Mina sain filmi vaadates pigem negatiivse emotsiooni osaliseks. Ega mul ei olnud algselt mingeid erilisi eelarvamusi või ootusi, teada ju oli, et film räägib USA president Kennedy surmast ja tema leinavast lesest. Aga et see kõik nii lõpmata tüütu on, seda, et Jackie Kennedyt serveeritakse seal ikka üsna nõmeda bimbona, seda ma küll ei oodanud. Mine tea, äkki ta oligi ennasttäis rumalavõitu tibi ka päriselus, kuid filmis niisugust kujutamist tõesti poleks oodanud. 

Filmi kesksel kohal ongi Jackie, raamiks on tema abikaasa mõrv, pärast mida on Jackiet intervjueerima tulnud ajakirjanik, keda Jackie sisuliselt mõnitab, elades end žurnalisti peal välja (loe: kaeveldes ja tihkudes), samal ajal raiudes, et midagi sellest kirja panna ei tohi ja tema pole mitte midagi sellist öelnud.

Naisest jääb mulje kui labiilsest salatürannist, kes peab end teistest paremaks (ta on ju aristokraat, seda ta rõhutab), ei ole korrakski päris ehe, vaid etendab pidevalt mingit tolle aja beiberolli, olgu siis üksi või kaamerate ees. Ühtlasi püüab ta jätta muljet, et ta on kohutav märter, täielik ingel ja vaikne kannataja… öäk.


Pablo Larraín "Jackie" Autor: Kaader filmist

Portman muidugi saavutab uue taseme kurblike ja valulike grimasside näole manamises, ega rolliesitusele iseenesest ei saa midagi ette heita, kuid kogu see soust, kuidas lugu esitatakse ja Jackiet serveeritakse, see muutus minu jaoks õige kiiresti lihtsalt tülgastavaks. 

Mis on filmis huvitavat, miks just filmifriiki see asi köita võiks? Kadreeringud, kaameratöö, pikad ujuvad stseenid, ülesehitus, helitaust - iseenesest tehniliselt on film väga hästi buketiks kokku pandud. Tšiili režissöör Pablo Larraín on meiegi kinopublikule varasemast tuttav, näiteks filmiga "Klubi" (2015), teatakse ehk ka portreefilmi luuletaja Pablo Nerudast. Larraínil on oma tugev selge käekiri, kuid kahjuks "Jackie" puhul ta on liiga unelema kippunud ja mul on tunne, et ta on unustanud vaataja. Film on üksluine. 

Montaaži poole pealt on küll kerge hüplemine huvitav, huvitav on vaadata ka seda, et kohati jääb mulje, nagu antaks filmi edasi läbi surnud presidendi silmade, see on kuidagi heitunud, kohati on kaadris kellegi õlad, seljad, kohati palju suuri plaane, siis kerge mälulünk, siis hüpe hoopis teise kohta. Valitseb tõesti selline kurnav leinameeleolu, mis kellegi elust lahkumisega kaasas käib. Kuid sellest üksi ei piisa. 

"Jackie" on niisugune film, et näeb küll üldmuljes hea välja, kuid see jääb tuimaks, elutuks, heal juhul võtab lihtsalt õlgu kehitama, halvemal juhul paneb teid poole filmi pealt kinosaalist välja jalutama.

Kui vaatate treilerit, siis treiler on filmil väga hea, meelitaks kinno küll ja jätab ka mulje, et tasub vaadata. Film ise on selle kõrval hõre ja kahvatu.  Kui tahate oma kannatust proovile panna, minge vaatama. On küll võimalik, et saate filmielamuse, kuid suurem on tõenäosus, et te olete siiski täiesti tavaline kinokülastaja ja see film võtab teid lihtsalt haigutama. 

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: