Vestlusring: millises vormis on Eesti ooperisolistid võrreldes Euroopaga? ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Klaudia Taevi nimelise ooperisolistide konkursi eelvoor hakkab lõpule jõudma. Konkursi korraldajad Toomas Kuter ja Erki Pehk on kuulanud enam kui 200 noore solisti etteasteid 23 linnas. Milline on tase? Kuidas hinnata Euroopa ooperikoole? Anne Prommik Klassikaraadiost vestles Kuteri ja Pehkiga nii Eesti lauljatest kui ka eelvoorudes nähtust.

"Lauljate tase on aastate jooksul läinud paremaks," tõdeb Kuter. Klaudia Taevi konkrusiga alustati juba 1996. aastal, nüüd 21 aastat hiljem toimub 10. konkurss. Nii nagu on muutunud maailm, on muutunud ka ooperisolistide elu. Piirid on lahti, konkursid üle maailma niisamuti, rahvuslikest ooperikooridest ei saa enam rääkida ilmselt ammu.

"Ühe vokalisti elu on tänapäeval paganama raske," märgib Pehk. Tema sõnul tähendab piiride avatus seda, et repertuaariteatrite ajastu hakkab lõppema. Solistid ei jää ootama, et nende koduteatris tuleks esitusele nende häältele sobivad lavastused, vaid lähevad ja proovivad kõikjal üle Euroopa, et sobivasse rolli pääseda. "Elu on raske, aga kui läheb [edukalt], siis läheb täiega," sõnas Pehk.

Kuteri sõnutsi on lauljale parem see, et enam ei oodata ühelt primadonnalt väga erinevate autorite tundmist ja see omakorda aitab artistidel saada professionaaliks nendele sobivas valdkonnas. See on hea ka n-ö artisti elukaarele, sest häält ei pea arendama mitte vastavalt ooperimaja soovitavale repertuaarile, vaid vastavalt hääle loomulikule eeldusele.

Seega on konkurents ooperisolistide seas tihe ja sellega tuleb arvestada ka Eesti lauljatel. Pehk nendib, et kahjuks ei ole siinsetel artistidel piisavalt julgust, et eelvoorudesse tulla - tänagi oli Eesti lauljaid võrdlemisi vähe. Tõsi, Eesti solistidel pole ka alati läinud imekspandavalt hästi, kuid samas on meie seast siiski ette näidata Oliver Kuusik, kes esimese korraga tipp-tulemust ei saanud, kuid teisel korral esines suurepäraselt, meenutab Pehk varasemat konkurssi.



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: