Tartu kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise ({{commentsTotal}})

Tartu kunstimuuseumis avati muuseumi rikkalikke kogusid tutvustav näitus "Kehakeeles", mis uurib keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo.

Tiina Abeli kureeritud näitus koondab pea kaheksakümne kunstniku tööd, teiste hulgas on väljapanekul näiteks Adamson-Ericu, Olev Subbi ja Eduard Wiiralti looming, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuraatori sõnul kutsuvad eri aegade tõlgendused kehast ja kehalisusest üles mõtisklema kehaideaalide, kehalise ja vaimse iseolemise ning nilbuse ja siivsuse üle.

"Tegelikult kõik ühiskonnad on kehtestanud alasti keha vaatamiseks ka oma režiimi, põhimõtted ning moraaliprintsiibid," sõnas kuraator Tiina Abel ja nentis, et alasti keha oli 19. sajandi patriarhaalses ühiskonnas siivutu. "Aga kui alasti keha oli tõstetud kunsti valda, siis ta muutus omamoodi siivsaks, sündsaks," selgitas ta.

Näitus uurib ka eneseväljenduse mitteverbaalset osa nii kunstis kui ka igapäevaelus. Kuraatori sõnul osutab näitus keha erilisele kohale inimese enesemääratlemisel ja emotsioonide väljendamisel. "Tegelikult kehakeel on andnud maalikunstile kui muidu tummale kunstiliigile kõnevõime," nentis Abel.

Kuraatori sõnul võiks näitus olla nii kunstiklassikaga taaskohtumise, ent ka uute eluhoiakutega silmitsi seismise paigaks.

Näitus "Kehakeeles" jääb Tartu kunstimuuseumis avatuks kuni 29. oktoobrini.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: