Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal ({{commentsTotal}})

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

"Neverland" on Vadi sõnul raamatule uhke pealkiri.

"See on minu jaoks selline avar väli, kuhu mahuvad kõik need neli peategelast ära, kõik need mõtted ja hirmud ja tungid, kõik need teod. Ma mõtlesin küll, et võiks panna ka "Tagasi paradiisi", "Eedeni aiast välja aetud" või midagi sellist, aga see sõna "paradiis" on kuidagi ära nämmutatud. Natuke igav," rääkis autor.

Kaanetekst ütleb, et "Neverland" on romaan inimestevahelistest suhetest. Tegevus toimub lähiminevikus.

"See oligi mu eesmärk, et raamatu tegevus kestaks ühe aasta vältel. Ja ma tegelikult kirjutasingi teda n-ö reaalajas. Kõik need Maidani või Krimmi sündmused, Charlie Hebdo, kõik need tulistamised olid mul taustaks," rääkis Vadi.

Romaani peamine tegevuspaik on Tartu, aga käiakse ka Elvas ja käiakse Külitsel. Kirjandusministri sõnul pakub "Neverland" Tartust kirjanduses tavaks saanust erineva pildi – see on juskui täiesti tavaline linn.

"Ega ta ongi ja ausalt öeldes selle tekstiga ma ei tahtnud kuidagi seda linnaruumi või Tartut kaardistada ega portreteerida. Minu jaoks Tartu selles raamatus, kõik need kohad, on sellised, kus tegelased oma asju ajavad ja tegelikult nad võivad neid asju ajada ükskõik mis kohas," selgitas Vadi.

Vadi kirjeldas veel seda, kuidas saavad raamatus kokku genitaalid ja bändisärgid.

"Üks peategelane kannab bändisärke, aga need on nii välja veninud ja augulised, aga väga kallid. Naine ei luba tal neid kanda. Aga öösel, kui näha ei ole, ta ikkagi kannab neid. Siis ongi nii, et on ainult T-särk ja selle alt välja lipendavad munad. Ja see ongi väga põrgulik. Ma kujutan ette, et kui saatan peaks maa peale tulema, siis just nii ta tulekski," rääkis Vadi.

Lisaks kõneles autor näitlejate kurvast elusaatusest ning avaldas hämmingut selle üle, mida mehed nüüdisajal garaažis teevad.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Kirjandusministeerium"



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: