Keelesäuts. Kuidas "jutumärkidega rääkida"? ({{commentsTotal}})

Õppejõud ja lavastaja Priit Kruus
Õppejõud ja lavastaja Priit Kruus Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Kui keegi vestluse käigus mõlema käe kahte sõrme jõnksutab, siis annab ta teile teada, et mõnda sõna või lauset tema jutus tuleb mõista "jutumärkides". See võib tähendada, et kõneleja ise pole räägituga nõus, ta on selle suhtes irooniline või tahab lihtsalt osutada, et tegemist pole tema enda sõnadega. See on väga huvitav.

Pole just palju neid kirjavahemärke, mida me kõnelemise ajal kätega järele teeksime. Ei kujuta ette, et keegi virutaks sõrmedega oma jutu lõppu hüüumärgi – mõjuvama tähenduse andmiseks. Suulises suhtluses on järelikult jutumärkidel väga eriline koht.

Aga kuidas on lood kirjalike jutumärkidega? Lihtne on meelde jätta, et jutumärkidega kirjutatakse pealkirjad, nagu "Kevade", aga ka telesaadete pealkirjad, nagu "Aktuaalne kaamera". Nimed on aga ilma jutumärkideta, nagu Kahe Tuvi kohvik või raadiojaam Vikerraadio.  Jutumärkides kirjutatakse projektid ("Kodu kauniks!"), mängud ("Reis ümber maailma"), võistlused ja peod (laulupidu "Märkamisaeg"). Jutumärke ei ole vaja kaubanimedes (Tallinna leib) ega ansamblite nimedes (Singer Vinger). Kindlasti on jutumärke vaja otsekõne tähistamiseks ja ka siis, kui kasutate kellegi teise sõnastust, on seda kõige hõlpsam tähistada jutumärkidega.  

Muuseas, eesti keeles on tavaks kirjutada alustav jutumärk alla (ja lõpetav jutumärk üles nagu ikka). Kas samamoodi tuleks ka kätega jutumärke teha? Noh, miks ka mitte? Ärge ainult unustage, et kuna teie vestluskaaslane loeb teie õhus olevat juttu vasakult paremale, siis kõneleja poolt vaadates tuleb jutumärke teha nii, et all on parem ja ülal vasak käsi. 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: