Keelesäuts. Kuidas "jutumärkidega rääkida"? ({{commentsTotal}})

Õppejõud ja lavastaja Priit Kruus
Õppejõud ja lavastaja Priit Kruus Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Kui keegi vestluse käigus mõlema käe kahte sõrme jõnksutab, siis annab ta teile teada, et mõnda sõna või lauset tema jutus tuleb mõista "jutumärkides". See võib tähendada, et kõneleja ise pole räägituga nõus, ta on selle suhtes irooniline või tahab lihtsalt osutada, et tegemist pole tema enda sõnadega. See on väga huvitav.

Pole just palju neid kirjavahemärke, mida me kõnelemise ajal kätega järele teeksime. Ei kujuta ette, et keegi virutaks sõrmedega oma jutu lõppu hüüumärgi – mõjuvama tähenduse andmiseks. Suulises suhtluses on järelikult jutumärkidel väga eriline koht.

Aga kuidas on lood kirjalike jutumärkidega? Lihtne on meelde jätta, et jutumärkidega kirjutatakse pealkirjad, nagu "Kevade", aga ka telesaadete pealkirjad, nagu "Aktuaalne kaamera". Nimed on aga ilma jutumärkideta, nagu Kahe Tuvi kohvik või raadiojaam Vikerraadio.  Jutumärkides kirjutatakse projektid ("Kodu kauniks!"), mängud ("Reis ümber maailma"), võistlused ja peod (laulupidu "Märkamisaeg"). Jutumärke ei ole vaja kaubanimedes (Tallinna leib) ega ansamblite nimedes (Singer Vinger). Kindlasti on jutumärke vaja otsekõne tähistamiseks ja ka siis, kui kasutate kellegi teise sõnastust, on seda kõige hõlpsam tähistada jutumärkidega.  

Muuseas, eesti keeles on tavaks kirjutada alustav jutumärk alla (ja lõpetav jutumärk üles nagu ikka). Kas samamoodi tuleks ka kätega jutumärke teha? Noh, miks ka mitte? Ärge ainult unustage, et kuna teie vestluskaaslane loeb teie õhus olevat juttu vasakult paremale, siis kõneleja poolt vaadates tuleb jutumärke teha nii, et all on parem ja ülal vasak käsi. 

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: