Juhan Rohtla: tuleb liikuda keskkonda loova ja väärtustava hoiaku poole

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastavad Kuu arhitektid: Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Joel Kopli.
See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.
Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. Järgnevalt vastavad Kuu arhitektid: Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ning Joel Kopli.
Kuu arhitektide kollektiiv võtab aktiivselt osa arhitektuurivõistlustest, näitustest ning panustab Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja sisearhitektuuri II kursuse õpetamisega ka järgmise põlvkonna kujunemisse. Peamiselt kolmest-neljast arhitektist koosnev kollektiiv jõuab palju, nende viimane suurem ehitamisjärgus projekt on Suva sokivabriku rekonstrueerimine EKA tarbeks.
Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?
Koit Ojaliiv: Tundub, et hoonete vahelisse ruumi võiks rohkem panustada.
Juhan Rohtla: Ei ütleks et kõik inimesed piisavalt ruumist hoolivad, aga see võiks olla suund kuhu poole liikuda ja valdkond, millega tegeleda läbi ruumihariduse ja üldise ühiskonna tähelepanu suunamise. Projekteerimisel võiks hoonekeskselt lähenemiselt liikuda terviklikuma, keskkonda loova ja väärtustava hoiaku poole.
Joel Kopli: Üldises plaanis midagi väga halvasti ei ole. Nagu ikka tuleks edasi liikuda inimesest lähtuva, läbimõtestatud ning kvaliteetse ruumi suunas, seda nii privaatsel kui avalikul tasandil. Aasta-aastalt on hakanud tunduma, et inimestele, ja mitte ainult erialainimestele, on neid ümbritsev elukeskkond üha enam korda minemas. Samuti tundub, et ka kollektiivne arusaam kvaliteetsest ruumist on ühtlustumas.
Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtute? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?
Koit Ojaliiv: Ei näe vajadust NAPi vanusepiirangut muuta.
Kelle looming teile preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?
Koit Ojaliiv: Kõik on tublid tegijad. Pöialt hoian b210 tüdrukutele.
Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstate esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?
Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla: Olafur Eliassoni installatsioon "Riverbed" Louisiana kunstimuuseumis Taanis.
NAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.
Toimetaja: Madis Järvekülg