Eesti fänn Horvàth teeb tuuri ja kummarduse Räätsale ({{commentsTotal}})

Nicolas Horvath
Nicolas Horvath Autor/allikas: rennes-sendai.fr

Prantsuse pianist Nicolas Horvàth, kes on tuntud eesti muusika austaja, on kokku pannud põneva läbilõike sel aastal 85. sünnipäeva tähistava helilooja Jaan Räätsa klaveriloomingust. Kokku annab Nicolas Horvàth Eesti Muusika Päevade raames, ja koostöös Prantsuse Instituudiga, Jaan Räätsa auks üle Eesti neli kontserti: Karksi vallas, Viljandis, Tallinnas ja Keilas. 

Jaan Räätsa loominguga on Nicolas Horvàthil eriline suhe. Horvàth on Räätsa muusika maailma viimise omale lausa südameasjaks teinud. Ta on seda esitanud paljudes maades ning muusikamaailmas olulistel kontsertidel, sh Milano EXPO lõppkontserdil 2015. aastal ja Euroopa Parlamendile Eesti eesistumise alguse puhul 2016. aastal, samuti Carnegie Hallis, kui kõlasid esimest korda ühe pianisti esituses Philip Glassi kõik klaveriprelüüdid ja veel 13 helilooja uudisteosed, sh Jaan Räätsa klaveriprelüüd.

Jaan Räätsa (1932) looming on mahukas ning seda iseloomustab mängulisus ja rütmikesksus. Tema loomingu nimekirjas on peamiselt instrumentaalmuusika ja klaverimuusika. Räätsa õpilane ja kauane sõber Raimo Kangro on tema kohta öelnud: “Mis köidab Jaan Räätsa muusikas? Vist see, et ta ütleb oma kuulajale: sa elad, elad seda ainumast, juhuslikku, imelist ja seletamatult mõttetut korda. Mis köidab Jaan Räätsas eneses? Vist tema sõltumatus suurest ebajumalast, moest.”

Peale Räätsa teoste kõlavad kontserdil klaveripalad, mille on Jaan Räätsale pühendanud Räätsa juures õppinud heliloojad. Pühendusteosed on kirjutanud Avi Benjamin, Raimo Kangro, Tõnis Kaumann, Mihkel Kerem, Kerri Kotta, Tõnu Kõrvits, Vsevolod Pozdejev, Jaan Rääts, Timo Steiner ja Erkki-Sven Tüür.

Eesti Muusika Päevadel kõlavad ka mitmed uudisteosed, mille hulgas näiteks Jaan Räätsa uus klaverisonaat.

Nicolas Horvath on õppinud Monaco vürst Rainier III Muusikaakadeemias ja Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Konservatooriumis (École Normale de Musique de Paris). Lõpetanud ka õpingud Pariisi Konservatooriumis (Conservatoire de Paris) elektroakustilise muusika erialal Gino Favotti (2006) ja Christine Groulti (2008) juures. Teda on pärjatud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel, sh Fukuokas, New Yorgis, Yokohamas, Lyonis, Luigi Nono konkursil (Torino), Franz Liszti konkursil (Jaapanis) ja Aleksandr Skrjabini konkursil (Pariis). 

Horvàth on korraldanud ka Räätsa orkestriteoste ettekandeid ja hoiab töös helilooja veebilehte.

 

Kontserdid toumuvad: 

6. aprillil kl 18.00 Karksi valla kultuurikeskuses. Kontsert on tasuta.

7.aprillil kl 18.00 Viljandi Muusikakooli orkestrimaja. Kontsert on tasuta.

9. aprillil kl 13.00 Raadio 1. stuudio, ERR, Kreutzwaldi 14, Tallinn

10. aprillil kl 18.00 Keila Muusikakool. Kontsert on tasuta.

KAVA

Jaan Rääts (1932): 
“Raadio 4” op. 124 (2004) 
Palad nr 1 ja 19 tsüklist “24 marginaali” op. 65 (1979–1980) 
“Tokaata” (1968) 
Palad nr 3, 4, 8, 15 ja 22 tsüklist “24 bagatelli” op. 50 (1973) 
“Prelüüd” (2017, esiettekanne)
Sonaat nr 10 op. 111 (2000/2014) 
Sonaat nr 9 op. 76 (1985/2014) 

Pühendusteosed Jaan Räätsale:
Vsevolod Pozdejev (1979). “Vaadates Jaan Räätsa käsikirju. Süit Jaan Räätsa kahele teemale” (2016, Eesti esiettekanne)
Avi Benjamin (1959). “Mehva le Jaan Rääts” / “Kummardus Jaan Räätsale” (2016, Eesti esiettekanne)
Timo Steiner (1976). “Hommage Jaan Räätsale” (2016, esiettekanne)
Raimo Kangro (1949–2001). Sonaat nr 3 op. 15 (1976)
Kerri Kotta (1969). “Outro” (2016, Eesti esiettekanne)
Tõnis Kaumann (1971). “Folia antiqua” (2017, esiettekanne)
Erkki-Sven Tüür (1959). “Salute” (2017, esiettekanne)
Tõnu Kõrvits (1969). “Ending in C” (2016, Eesti esiettekanne)
Mihkel Kerem (1981). “Tokaata” (2016, Eesti esiettekanne)

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: