Ugalas jõuab lavale "Tõde ja õigus" lastele ({{commentsTotal}})

{{1491986220000 | amCalendar}}

13. aprillil esietendub koguperelavastus "Vai-vai vaene Vargamäe" ehk "Tõde ja õigus" lastele. Urmas Lennuki autorilavastus on muusikaline rännak läbi värvide, nalja ja pisarate A. H. Tammsaare teose "Tõde ja õigus" põhjal.

Lavastus jutustab lühidalt ja lastele mõistetavas võtmes ümber Tammsaare romaani ning annab noortele vaatajatele esmase pildi Andresest, Pearust ja teistest Tammsaare tegelastest. "Lühidalt kokku võttes on see lugu mehest, kes ei julgenud olulisel hetkel kallistada neid, kes talle kallid olid. Aga – iga laps teab, ka kõige väiksemgi, et meie elupäevadel pole mingit mõtet, kui puudub armastus. Kallistage ja laske end kallistada. Siis ei lähe ilm hukka,“ võtab Lennuk kokku lavastuse põhiidee.

Ühe ajendina, mis pani Lennukit dramatiseerima Eesti kirjanduse tüviteksti just lastele, oli tõsiasi, et lastele tehakse nii vähe tõsiseid asju. "Mida vanemaks saan, seda rohkem hakkan laste pärast muretsema. Ma kardan natuke nende pärast. Mis neist saab, kui väga suur osa nende elust taandub kuskile meelelahutusse? Kui võtta lastelt ära võimalus mõelda ja analüüsida, siis miks nad peaks üldse kunagi täiskasvanutena hakkama vaatama "Plekktrummi", lugema Hesset või väärtustama klassikalist maalikunsti?" selgitas ta.

Tammsaare romaani lahti kirjutamise kõrval soovis Lennuk panna lapsi mõtlema ka oma vanemate üle. "Kas ja mida nad võiks oma elus teisiti teha, et neil ei läheks nii nagu Vargamäel. Lõpuks on lapsed need, kes saavad oma vanematele kõrvalt öelda, et töö ei saa olla ainus elu mõte," lisas Lennuk.

Lavastuses on olulisel kohal rahvamuusik Kulno Malva loodud originaallooming, mille aitas sisse mängida Kristjan Priks. Kujunduse lõi lavastusele Liina Tepand.

Laval on Rait Õunapuu (Andres), Tarvo Vridolin (Pearu), Kata-Riina Luide (Krõõt), Adeele Sepp (Mari), Ringo Ramul (Juss, noor Andres, lehm), Andres Tabun (Sauna-Madis) ja Vilma Luik (Saunanaine Anu).

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: