Nicolas Horvàth andis muusikapäevadel Eestis (6.- 10. aprillil) neli soolokontserti, neist kolm (Karksis, Viljandis ja Keilas) tasuta.

Kontsert Tallinnas Eesti rahvusringhäälingu värskelt restaureeritud 1. stuudios toimus 9. aprilli päeval ning kujunes oma sisu ja taotluste mõttes kahtlemata sündmuseks. Ka selle kava kandis otse üle Klassikaraadio. See oli kena ja tavatus vormis pühendus maestro Jaan Räätsale tema eelseisva juubeli puhul. Kontserdi avaosas kõlasid Räätsa klaveriloomingust "Raadio 4", palad tsüklitest "24 marginaali" ja "24 bagatelli", "Tokaata", sonaadid nr 9 ja nr 10, esiettekandes aga käesoleval aastal valminud "Prelüüd op. 129".

Seejärel mängis Horvàth enda tellitud uued palad kaheksalt meie heliloojalt, kes on olnud Räätsa kompositsiooniõpilased muusikaakadeemias. Neist viis heliloojat oli saalis ka ise kohal, kes tulid kontserdi lõppedes oma kunagist professorit tänama ja õnnitlema – (kava järjekorras) Timo Steiner, Kerri Kotta, Tõnis Kaumann, Erkki-Sven Tüür ja Tõnu Kõrvits. Üllatusena oli Horvàth leidnud sellesse kavasse ka Jaan Räätsa esimese õpilase Raimo Kangro klaverisonaadi nr 3 op. 15 (1976), mis Räätsale pühendatuna sai alles nüüd esiettekande. Muidugi oli meil võimalus tänada ka Nicolas Horvàthit ennast omalaadse ettevõtmise ning suurepäraste esituste eest.

Siinmail teenitult estofiiliks nimetatud Nicolas Horvàth sai meie muusikaüldsuse väärilise tähelepanu osaliseks, andes intervjuusid, luues uusi kontakte jpm. Ajakiri Muusika avaldas muusikapäevade künnisel oma aprillinumbris kaks materjali tema kohta. Niisugust säravat muusikalist teadmameest, ja veel noort, nagu Horvàth, on meil harv võimalus näha-kuulda.

Eesti ja Jaan Räätsa avastas Nicolas Horvàth Arvo Pärdi kaudu. Tänu Räätsale on ta nüüd tuttav mitmete teistegi Eesti heliloojate klaveriloominguga, millega seoses on tal taas huvitavaid kavatsusi. Lisaks Jaan Räätsale on plaadistusplaanides ka Tõnu Kõrvits, Erkki-Sven Tüür, Mihkel Kerem, Lepo Sumera, René Eespere, veel mõned autorid 9. aprilli kavast ning isegi Karl August Hermann, kontserdikavades Liis Viira ja taas Mihkel Kerem Ta ütleb, et Eesti muusika on varasalv, kust on aina midagi huvitavat ammutada.

Ei mäleta, et niisugust kava, nagu Horvàthil äsja Eestis, oleks meil varem ette kantud. Samasuguses stiilis tegutseb Horvàth juba aastaid ning uuele klaverimuusikale tähendab see tavalisest suuremat tähelepanu. Kui Horvàth tegi oma Carnegie Halli debüüdi 2015. aasta algul, tellis ta kavasse Philipp Glassi teostele lisaks 13 helilooja (sh ka Jaan Räätsa väike prelüüd op. 128) uued klaverioopused. Carnegie Halli kammersaal Weill Recital Hall oli välja müüdud. Sama aasta juunis oli Räätsa pala "Raadio 4" ettekandel kontserdil Pariisi raadiomaja saalis ja veel Prantsusmaal Lantosque'is (siin kõlas ka 10. sonaat). Räätsa portreekontserdi 18 palaga mängis Horvàth Milanos EXPO-l Eesti paviljonis oktoobris, novembris käis Räätsa muusikaga Kiievis ja Odessas ning Pariisis Prantsuse-Ameerika keskuses; sama kava, mis Milanos, kõlas ka Prantsusmaal Saint Pardon de Conques' kirikus jõulukuul.

Teatavasti mängis Horvàth 2016. aasta maikuul Räätsa Euroopa Parlamendile Strasbourgis ning septembris Prantsuse raadios France Inter programmis Pariisis. Tänavu jaanuaris astus ta taas üles Carnegie Hallis suure kavaga Philip Glassi 80. sünnipäeva puhul, mängides Glassile lisaks veel ka Räätsa 9. sonaati ja esiettekandes Tõnu Kõrvitsa temale pühendatud pala "My Secret Garden".

Eestis toimunud muusikapäevade ajaks oli Nicolas Horvàthilt ilmunud tema esimene plaat Jaan Räätsa klaverisonaatidest, mida ta sai nüüd ajakirjanikele ja huvilistele pärast Tallinna kontserti jagada. Selle plaadi ja järgmiste, alles tulevate plaatide väljaandjaks on mainekas firma Naxos Records oma sarjas "Grand Piano". Pianistil on plaadifirmaga leping kuni aastani 2021. Naxose üks toimetajatest viibis Tallinna kontserdil ka ise kohal.

Tutvustame Räätsa esikplaadi kava: klaverisonaat nr 9 op. 76 (1985, red. 2014), klaverisonaat nr 10 op. 114 (2000, red. 2014), klaverisonaadid nr 1, nr 2 ja nr 3 op. 11 (1959) ning klaverisonaat nr 4 op. 36 "Quasi Beatles" (1969).

Nüüdseks on Jaan Räätsa klaverisonaatide plaat juba rahvusvahelises levis. Naxose kataloogis on see kõrvuti Horvàthi plaatidega Philip Glassi kogu klaveriloomingust. Hetkel on sarjast "Glassworlds" ilmunud viis plaati, lisaks üks nimetusega "Glass Essentials" (2017).

Samas on Naxos välja andnud "Grand Piano" sarjas kolm plaati nimetuse all "The Key Collection" kolme sajandi klaverimuusika haruldustest mitme erineva pianisti esituses. Kolmandale plaadile on valitud ka Jaan Räätsa klaverisonaadi nr 4 op. 36 teine osa Nicolas Horvàthi ettekandes.

Enne Eestisse tulekut mängis Horvàth 1.-2. aprillil Prantsusmaal Nantes'is kaks mammutkava Philip Glassi loomingust, esimesel õhtul 30 teosega ning teisel koguni 50 palaga (siin kõlas maailmaesiettekandes ka süit "The Illusionist"). Käes on Philip Glassi juubeliaasta, mille puhul on Nicolas Horvàth tellinud 120 uut teost heliloojatelt kogu maailmast(!). Samm-sammult on pianist seda hiigelplaani juba realiseerima hakanud. Teosed, mis valmis, on tema kodulehel avaldatud nimeliselt, enamuses pianistile pühendatutena, nende puhul, mis ootel, on kirjas ainult helilooja nimi. Heliloojaid on rohkem kui 20 Euroopa riigist, kõige enam Prantsusmaalt, aga veel kõigilt mandritelt kümnetest riikidest. Umbes sama palju uusi klaveriteoseid (enne Philip Glassi juubelit) on Horvàth oma senistes kavades juba esiettekandele jõudnud tuua.

Nicolas Horvàth on 39-aastane. Arvestades seda, et oma hoogsat, tõelist kontserdispurti ning ka plaadistamisi alustas ta suhteliselt hilja, alles 30-aastasena, on ta juba väga palju ja huvipakkuvat jõudnud korda saata.

14. aprillil oli Horvàthil sooloõhtu Prantsusmaal Royaumont'is (Satie, Debussy, Glass), 16. ja 24. aprilli vahel on mitmed esinemised Rocamadouris, aga 26. aprillil saab Türgis Istanbuli Akbank Sanati kultuurikeskuses teoks esimene Philip Glassi tutvustuskava ja 29. aprillil Philip-Glassi-kontsert tema sünnimaal Monacos Grimaldi Forumis. Maikuus on tulemas esimene kava kümnest Erik Satie'le pühendatuna Pariisis, Philip Glassi mammutkontsert Prantsusmaal Nice'is Euroopa muuseumide ööl 20. mail ning samasugune 21. mail Milanos Piano Citys.