Väsimus ja hirm on vahel saatjaks. Ja seina taga

Puurib võõras mees. Aeg pole lahke – lõhnab

30ndate järgi, nah natsid, karm kord, reeglid

Mõttetud ja tühised, ja hingamiseruumi pihik

Pitsitab, mis tehtud ühiskondlisest moraalist.

Kaks palet tol: on pornosaitidel nüüd enim

Külastajaid, kuid samavõrra põlgavad nad

Prolesid ja pedesid ja pagulasi ja poeete.

P-tähega oled perses, peibi. Mu lemb.

Neet rinnas, tüdruk, silmas roheline sula-

Tuli, ja tahe raputada kunstiga tood maailma-

Natukest, tood raasukest, mis veel on

Elamise nime väärt. Kaks nõtket säärt ja aju

Nagu hadronitepõrgati. End Sinu kõrval tunnen

Vahel nõrgalt, nii et tugevaks teen tehislikult end,

Sa anna andeks, mul on ahvi keha, pääsukese

Hing. Ja Sinu olemise ling on taband just mu

Jämedat ja karvast-sulist kaela, ma tunnen ühendavat

Veripunast paela meie kahe vahel. Tean, see on mu

Nõrkus, minu pahe. Mu selgus ja mu kihk ja tahe.

Kas luuletajat vaja on, ja mis on tema relv? Kui

Padruneist on tühjaks lastud salv. Kui omaks võetud

Põhipuu päält näpat hää ja halb. Ma ärkan varem,

Vaatan Sind, palg väsind, kalb. Ja ikka ei saa jätta,

Löö või mätta, Su nõtket keha ja Su hella hinge.

Me kahe vahel elektrilaeng, meil põrgulik on

Pinge. Niiet muudame ja raputame küll. Kaks

Kallist paljast ihu, kaks keha, ainult luule üll.

Mina Sinu jagu, täis õlut õhku õrnusi mu veider

Magu. Madujas. End luua saame taas vaid ajas

Kadujas. Ma armastan, Sa oled ilus. Võileib

Saab kaetud munas-sibulas-ja-kilus. Kõik

Armastus on kõik on päris. Ka see hetk kui

Su hammastik mu habrast kaela näris.

Ma kingin Sulle endast kõik, kui Su jaoks

ongi see vaid elust väike lõik.