Peeter Helme raamatukommentaar. Rooste kibestumus kaob Toskaana päikese all ({{commentsTotal}})

Sveta Grigorjeva ja Jürgen Rooste
Sveta Grigorjeva ja Jürgen Rooste

Uus raamat

Jürgen Rooste

„Onerva ja Leino igavene armastus läbi seinasisaliku läbi poolkodutu kassi silma”

Jumalikud Ilmutused

110 lk

 

Täna räägin ilmselt pikima pealkirjaga raamatust, millest olen siin kunagi kõnelenud. „Onerva ja Leino igavene armastus läbi seinasisaliku läbi poolkodutu kassi silma” on Jürgen Rooste uue luulekogu pealkiri. Ärge küsige minult, mitmes kogu see tal on. Arvan, et seda pole mõtet ka autorilt endalt küsida – Rooste on tõesti üks viljakamaid Eesti nüüdispoeete ja seejuures, nagu ta „Onerva ja Leino igaveses armastuseski” tõestab, ei tule kvantiteet kvaliteedi arvelt.

Tõsi, raamat on luulekogu kohta mahukas ja tihe. Saja kümnelt leheküljelt leiab küll nii pikemaid kui lühemaid tekste, kuid valitsevad siiski pikad, jutustuslikud ja hästi isiklikud luuletused, milles on pea alati mingeid päevapoliitilisi või autobiograafilisi momente. Kokku sisaldab raamat tervelt viiskümmend seitse teksti. Seda on palju. „Onerva ja Leino igavene armastus” ei ole raamat, mille loeks ühe hingetõmbega läbi. See ei ole ka raamat, mille loeks läbi kuidagi möödaminnes. Proovisin raamatut lugeda hambaarsti ootejärjekorras, kuid märkasin hiljem, et suurt midagi ei jäänud meelde ja pidin hiljem kõik uuesti üle lugema.

Raamat algab õigupoolest raskepäraselt, isegi kibestunult. Selle avavad „Kolm isamaalist laulu”. Esimeses neist manab Jürgen Rooste ema keelest, teises räägib tänastest Vanemuistest, kes lähevad vahetevahel külapoe juurde lööma, kolmanda pealkiri on „Laul ilusast ja kasulikust ja haruldasest” ning selles räägib „põhja aafrikast ilma ära eksinud” poiste ja kõrtsiuksel „pagulasi ja pedesid” kiruvate jõmmide ühisosast – „nad ei tea mitte mutsigi eesti luulest” ning „nad armastavad nii väga /.../ noid valgeid-hapraid hipsteriplikasid kalamaja pargi joogamattidelt” (lk 11)

Nagu öeldud, õhkub siit teatavat kibestumist. Kuid see kaob peagi. Kaob, kui minajutustaja jõuab koos Svetaga Toskaana päikese alla, kus elatakse ühes väikeses külakeses, vehitakse kirjutada ja süüakse mozzarellasalatit. Ega seal väga muud teha ei saagi, sest eestlasele eluvajaliku netiühendusega, on lood haprad: „internetii tuleb minna mäest üles / küla teise serva // internet peab kella ühest siestat / nagu jumal juhatab – neljani-viieni...” (lk 19).

Millest ja kuidas Jürgen Rooste siis luuletab? Eks ikka elust. Ja armastusest. Ja küsib endalt, „mis asi on see mehelik energia / see mees olemine” (lk 35). Selle üle arutleb ta lausa kolmel leheküljel ja see arutluskäik on mõnus. Tuttavalt jürgen-roostelik, eneseirooniline, tähelepanelik, ajakajaline. Tuttavlikkust leiab mujaltki. Näiteks kaheleheküljeline „Kasulik luuletus” – jah, just selline pealkiri – räägib kirjutamise mõttest ja toob meelde ühe Jürgeni varasema teksti pealkirjaga „milleks on vaja luulet”. Ka „Kasulik luuletus” räägib samast asjast.

Tõsi, siin autor ei küsi, vaid selgitab, et „mina kirjutan – mu kirjutamisest ei sünni muidugi / mingit kasu kellelgi pole seda otse vaja, mis ma teen / ja praegu on maailmas siuke kasulike asjade aeg”. See autorit siiski ei morjenda, sest: „ma võin teile kinnitada et / tänu sellele luuletusele on te lastel peagi parem elu-/ ja kasvukeskkond see on nagu hää bakter / omamoodi lactobacillus ajule ja ajale investeering vaimsesse keskkonda /” (lk 53).

Leidub ka päris humoorikaid tekste, nii et „Onerva ja Leino igavene armastus” ongi selline huvitav teos, mis algab justkui süngelt, isegi depressiivselt, kuid läheb üha kergemaks. Mitte kerglasemaks, aga autori elutunne saab värve juurde ning lõpus, päris-päris lõpus, kogumiku viimase teksti viimastes ridades, hõikab ta: „olen värviline vares / uhke haruldane ja kuritark linnuke / põhjala papagoi” (lk 110).

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: