"Teadus on võrdlemisi keerukas olukorras," rääkis akadeemik Soomere. "Kui arst kaob ära, siis me jääme haigeks, sureme ära. Kui stjuardessid streigivad, ei saa me lennata. Kui teadlased kaovad aastaks, kolmeks või viieks, me seda ei märkagi."

"See paneb neile kohustuse, kui nad üldse tahavad teaduses pikemalt olla, ennast väga kuuldavaks teha," nentis Soomere. "Akadeemia poolelt me oleme püüdnud seda kohustust igat moodi teatavaks teha, selgitada ja võimendada. Ja kolme minuti loengud on pigem üks pakutud võimalus, millest noorteadlased kiiresti kinni hakkasid. Et enese peegelpilti näha."

"Võibolla üks pisikene moment, mis akadeemia jaoks on oluline, aga muu maailma jaoks mitte: me oleme Eestis palju rääkinud sellest, et meil on kolm eraldi mätast, kes üksteisega ei suhtle: teadusmaastik, tööstus, majandus ja riigipidamine," lausus Soomere. "Me oleme saanud nii kaugele, et noorte teadlaste tekitatud elegantne sisuloome on üles võetud riigisüsteemi, antud juhul rahvusringhäälingu poolt, ja kommertsialiseeritud erakirjastuse poolt. See on nagu kvaliteet-kinnisvara, teaduse kommertsialiseerimine, kõik sellest räägivad, keegi pole teinud. Me lõime hea näite sellest, kuidas elegantne, sädelev loome on võimalik valada paberile.

"Need inimesed, kes end praegu siin raamatus esitlesid, nemad on otsustajad 10-15 aasta pärast ja nende nägu on Eesti 20 aasta pärast," tõdes Tarmo Soomere lõpetuseks.

Vaadake saatelõiku videost.