Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku olulisima, mis kultuuripärandi restaureerimise ja uurimise valdkonnas möödunud aastal ära tehti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eesmärk on populariseerida pärandi valdkonda ja anda ühiskonnale aru, mis meie pärandi valdkonnas toimub. Ja võib-olla on selle väike eesmärk ka see, et tõestada kõigile, et kõik on võimalik," rääkis muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Nagu selgus, on kõik võimalik ka tööstuspärandi korrastamisel. Rotermanni kvartali viljaelevaatorile tänapäevase funktsiooni andmise eel kõheldi siiski pikalt, kas sellest üldse asja saab.

"Kuidas on võimalik sellist hoonet, millel peaaegu aknaid ei ole, väga kõrget ja massiivset hoonet, kasutusele võtta. Anda talle uus funktsioon selliselt, et oleks täidetud ka muinsuskaitse seatud nõuded," selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti juhtivspetsialist Henry Kuningas tekkinud küsimusi.

Arsenali sõjatehase kompleks Tallinnas pole muinsuskaitse all, ometi tunnustatakse nüüd selle muinsuskaitsetundlikku restaureerimist.

"Nii arendaja kui ka arhitekt on selle hoone arhitektuurset ilmet ja neis asuvaid detaile võimalikult suurel määral alles hoidnud, restaureerinud ja esile tõstnud," kinnitas Kuningas.

Aastaraamatu artiklid pärinevad 57 autorilt. Kirjutatakse mitme mõisa restaureerimisest, raidkivimuuseumi loomisest, Piirissaare palvela põlengujärgsetest konserveerimistalgutest. Raamatus on ka ajalooga seotud artikleid.

"Väga huvitav lugu on ka Maarja Vaino sulest, mis räägib Anton Hansen Tammsaare kodutalu saamisest Vargamäe muuseumiks sügaval nõukogude ajal," tõi muinsuskaitse aastaraamatu peatoimetaja Reesi Sild.

Aastaraamat ilmub muinsuskaitseameti, Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös ning juba 13. korda.