Arvustus. Delia Gonzalez taltsutab vesterni ({{commentsTotal}})

Delia Gonzalez
Delia Gonzalez Autor/allikas: Bandcamp

Uus plaat
Delia Gonzalez
"Horse follows darkness" (DFA)
7/10

Delia Gonzalez on performance´i-kunstnik, skulptor ja tema muusika on ka päris arhitektooniline, kus vundamenti laob klaver. (Eelkõige oli nii tema eelmisel albumil.) Ülearused elemendid puuduvad. Hauschka prepareeritud klahvide hõng saab inspireeritud krautrocki motoorikast ja kosmoseelektroonikast, Gonzalez vabaneb Reichi akadeemilisusest (kaasab näiteks italo disco), kuid ei karda minimalismi oma diletantliku maailma heaks tööle panna.

Väidetavalt ergutub ta oma teisel albumil vesternikultuurist. Albumi elektrooniline keskus on seepärast märkimisväärne: kõrbekitarri või kabjaplaginat kostab vähe, püssikangelased sõidavad ringi futumobiilides – kammerliku värvinguga vesterni aurupunk. Gonzalez on seega revisionist, mõtleb ümber, kuidas minevikus võis tulevik paista, loob vaakumisse fantaasiamaailma.

Lüürika puudub, usutav heliilm avaneb sellest hoolimata, aga tõtt-öelda on see keskkond ka oma pingelisematel hetkedel üsna tasane ja hillitsetud. Vesternist on action välja imetud, kauboid muudkui tallaks mööda tühermaad ja äraolevalt kulgema nad jäävadki. Kergelt kurjakuulutav ärevus püsib õhus, aga lahendust ei tule, kõhklused on atmosfääri minema kanda.

Kolinuna äsja Berliinist New Yorki, lähtub Gonzalez oma fiktsioonis enese kogemusest ja võib öelda, et võõristusefekt väljendub muusika allasurutud pingetes kenasti varjundiküllaselt. Väsitavaks ka ei muutu, sest album on lühike – 30 minutit. Hea kompaktne suurvormi ekstrakti lühidalt koondav balansis hüpnootiline ja spekuleeriv isiklik mõttepilt.

Gonzaleze kunstnikukujutluse pretensioonitus (olgugi et kontseptuaalne) õigustab albumi turvalist üldfooni. Tundub, et see ei ole koht, kus heita ette võimetust trendidega kaasas käia, neid luua või üldse popmuusikamaailmas mingit ambitsioonikust ilmutada. Küll aga oleks põnev, kui seda tulevikus Gonzaleze sulest näha saaks, et tema omailm ka agressiivsemalt kõrvalist tähelepanu jutule võtaks.

Palun kuula siit:



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: