Arvustus. Graafikud kohtuvad iseendaga ({{commentsTotal}})

Raul Meel. Sina ei pea tapma. Digitrükk. 2016
Raul Meel. Sina ei pea tapma. Digitrükk. 2016 Autor/allikas: Eesti Trüki- ja Paberimuuseum

"Kohtumine iseendaga"
Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitus Tartus, Eesti Trüki- ja Paberimuuseumis
Näituse koostaja: Inga Heamägi
Avatud 31. mai–25. juuni

Trüki- ja paberimuuseumis on väljas Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitus "Kohtumine iseendaga". 32 autorit esitasid ühe teose varasemast ja teise hilisemast perioodist. Erandiks on jätkuvalt kõrgvormis grand old lady Vive Tolli oma 11 teosega. Klassikaliste tõmmiste kõrval on eksponeeritud ka digigraafikat, joonistusi ja Mall Nukke maale.

Ühenduse esinaise Inga Heamäe poolt välja mõeldud teema on intrigeeriv. Missuguse pilguga on kunstnik oma loomingule tagasivaate teinud? Lahendused on nutikad. Kõige rohkem meeldib mulle Sirje Eelma valik, kes on kõrvutanud lausa sarnast motiivi: vana maja. 1985. aastal ofordi ja akvatinta tehnikas loodud "Tühi maja" on romantiliselt lagunev.

Sirje Eelma. Tühi maja. Ofort. Akvatinta. 1985 Autor: Eesti Trüki- ja Paberimuuseum

Kontseptualistliku pealkirjaga "Vana hea Euroopa IV" (2015) on väga mitmekihiline, ka tänu salapäraselt maalilisele autoritehnikale.

Maria-Kristiina Ulas näitab arengut joonistustehnikates. 1989. aastal on autor linooli lõiganud nõtkejoonelise Hendriku portree. 2014. aastal joonistas ta otse litokivile looklevas raamistuses pealtnäha lainetava abstraktse kompositsiooni, autori sõnul aga "armsa peenisemotiivi" ("Laval").

Maria-Kristiina Ulas. Laval. Litograafia.2014 Autor: Eesti Trüki- ja Paberimuuseum

Merike Sule-Trubert on seevastu moodustanud lihaselistest käsivartest kujundi "Taastatud harmoonia" (1998) ja fotografeerinud alasti meest "Habras tasakaal II" (2016).

Ka Enno Ootsing näitab arengut poolabstraktsionismist ("Muinsus", 1964) realismi ("Mia magab", 2012). Illimar Pauli plastiliste kujunditega kompositsioon "Hämarik II" (1970) on muutunud geomeetriliseks joonte võrgustikuks "Stereo I" (2017). Maara Vint on oma iseloomuliku sujuva kontuuri ("Jahimees tütrega", 1969) täitnud "Kevadises jääminekus" (2017) rohkete romantiliste detailidega. Virge Jõekalda ekspositsioon on optimistlik. 1988. aastal pärast ERKI lõpetamist lõi ta "Ärkamise" ja 2017. aasta kevade ootuses on värvinud kuivnõela lõõmavalt punaseks "Ootus".

Paljud on rajanud oma väljapaneku värviharmooniale, näiteks Maret Olvet, Evi Tihemets ja Marje Üksine on täiendanud realistlikku portreed värvilise abstraktiga. Marilyn Piirsalul on paaris "Punakorallid" (2017) ja "Naine" (2003/2008), kelle põsel on punane laik. Britta Benno mustvalge paar koosneb portreest ja sürrealistlikust joonistusest "Puhas Kunst(nik)". Kalli Kalde kaks värvilist litot (2003 ja 2016) oleks nagu ühel ajal loodud. Loit Jõekalda teostel "Kivi sisse minek" (1995) ja "Rauaaeg" (2017) on ka sisuline ühtsus ja me võime rääkida diptühhonist.

Raul Meele "Sina ei pea tapma" (Amar Annus: kõige lähem eestikeelne tõlge "Usklik ei tohi tohi tappa usklikku". Koraanis seda lauset ei ole.) on oma lihtsuses ja värvisümboolikas parimaid terrorismivastaseid taieseid. Punases ringis on must ja valge laik – need kolm on paljude araabia riikide lipuvärvid. Valges laigus kuuliauk, tulistatud 2-kaliibrilisest püssist.

Monumentaalseim teos on Mari Prekupi ja Hannah Harkese "Vääring" (2017). Riidetükkidest koosneval sirmil on kujutatud robustsevõitu humoorikas stiilis talupoeglikku miljööd. Reti Saksa kunst aga paistab silma sellega, et see pole muutunud ja Inga Heamägi demonstreerib, kuidas tekib mitme plaadi abil värviline graafika.

Eesti Vabagraafikute Ühenduse järgmine esinemine toimub näitusel "Peegel – silmast silma" Itaalias Vicenzas. Eestist on 21 kunstnikku, Itaaliast 30.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: