Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust ({{commentsTotal}})

Pääru Oja filmis
Pääru Oja filmis "Viimased" Autor/allikas: Homeless Bob

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

"Eesti autorikino mõistes on Õunpuu "Viimased" kallis film, ennekõike seetõttu, et see võetakse üles mitme tuhande kilomeetri kaugusel Lapimaal, kus filmivõteteks vajalik infrastruktuur praktiliselt puudub,“ ütles produtsent Katrin Kissa. "Kõik tuleb endal luua ja kui kohtume ootamatustega, siis nende lahendamine on aeganõudev ja kulukas.“

"Viimaste" rahastamine on kestnud aastaid ning produtsent loodab, et filmi kaastootjate hulka liitub peagi kolmaski riik. Eurimages'i toetusega on aga kindel, et augustis saab võtetega alustada. Filmi stsenaariumi autorid on Veiko Õunpuu, Eero Tammi ja Heikki Huttu Hiltunen. 1,5 miljoni euro suuruse eelarvega film valmib Eesti ja Soome koostöös, kus lisaks peaosatäitja Pääru Ojale teevad kandvad rollid Soome tuntud näitlejad Tommi Korpela, Laura Birn, Elmer Bäck ja Sulevi Peltola. Filmi operaator on Sten-Johan Lill, kunstnik Otso Linnalaakso ja kostüümikunstnik Jaanus Vahtra. Filmi toodavad Homeless Bob Production Eestist ja stuudio Bufo Soomest. EFI on filmi tegemist toetanud 500 000 euroga.

Režissööride Natalya Merkulova ja Alexey Chupovi teine mängufilm „Mees, kes üllatas kõiki“ sünnib Venemaa, Eesti ja Prantsusmaa koostöös ning selle operaator on nagu nende esimesegi filmi puhul Mart Taniel. Siberi külas ja taigas aset leidva maagilise ja omanäolise filmiprojekti eelarve on 1 miljon eurot. EFI eraldas filmile selle aasta jaanuaris vähemuskaastootmise toetuse 40 000 eurot.

Eurimages’ist on viimastel aastatel toetust saanud "Skandinaavia vaikus" (Eesti-Prantsuse-Belgia koostöö), "November" (Eesti-Poola-Holland), "Teesklejad" (Eesti-Läti-Leedu), "Seneca päev" (Leedu-Eesti-Läti), "Supilinna salaselts" (Eesti-Soome), "Vehkleja" (Soome-Eesti-Saksamaa), "Mandariinid" (Eesti-Gruusia) ning "Ma ei tule tagasi" (Venemaa-Eesti-Valgevene-Soome).

1989. aastal loodud Eurimages’i kuulub 38 liikmesriiki. Eesti astus Eurimages’i 2004. aastal. Fondi nõukogu koguneb neli korda aastas ning selle aastaeelarve on 25 miljonit eurot. Eesti aastamaks sellesse fondi on 117 118 eurot. Asutamise algusest on Eurimages toetanud 1800 Euroopa koostööfilmi 550 miljoni euro ulatuses.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: