Sõdur Tšonkini looja Vladimir Voinovitš vestles David Vsevioviga ({{commentsTotal}})

{{1504082940000 | amCalendar}}
Vladimir Voinovitš
Vladimir Voinovitš Autor/allikas: Scanpix

6. septembril esines Kirjanike maja musta laega saalis peatselt oma 85. sünnipäeva tähistav kirjanik Vladimir Voinovitš. Legendaarse vene kirjaniku ja endise dissidendiga vestles kultuuri- ja ajaloolane David Vseviov. Kultuuriportaal näitas vestlust otseülekandes. Voinovitš annab Tallinnas ka intervjuu ERR kultuuriportaalile.

Voinovitš saabus Tallinna arutelusarja "Venemaa hääled" raames. Kultuuriportaalis on tulemas videointervjuu, intervjueerib Aarne Ruben. Lugege Margus Haava arvustust „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavaliste seikluste“ esimesest osast kultuuriportaalist.

Serbia ja juudi juurtega Vladimir Voinovitš (sündinud 1932) on vene kirjanduse elav klassik, kes kirjutanud romaane, jutte, jutustusi ja laulusõnu. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused", „Meie elame siin“, „Tahan olla aus“, „Karvamüts“ ja „Moskva 2042“.

Seekord kajavad Venemaa Hääled tänu heale koostööle Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusfestivaliga HeadRead.

Kirjastus Tänapäev pakkus kohapeal Voinovitši triloogia "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused" kõiki osi. Teost, mille kirjutamist Voinovitš alustas juba 1963. aastal, on sageli nimetatud vene Švejkiks. Kuna Voinovitš sai avaldamiskeelu, ilmus selle üks osa esimest korda 1969 Frankfurtis ja terve raamat 1975 Pariisis, Nõukogude Liidus levis tekst samizdati väljaandena. 1974. aastal visati Voinovitš NSVL Kirjanike Liidust välja ning 1980 sunniti emigreeruma.

Vestlus toimus vene keeles eestikeelse sünkroontõlkega.

“Venemaa hääled” on Avatud Eesti Fondi arutelusari, mis lahkab ühiskondlikku ja poliitilist olukorda Venemaal tuntud Vene mõtlejate, ühiskonnategelaste ja inimõiguslaste käsitluses. Arutelude eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid Venemaa tegelikkusele ja luua kõlapinda ka arvamustele, mis Venemaa ametlikes infokanalites kajastamist ei leia.

Sarja raames on Eestis esinenud nt Ljudmilla Aleksejeva, Valeria Novodvorskaja, Lev Ponomarjov, Viktor Šenderovitš, Leonid Parfjonov, Lev Rubinštein, Artemi Troitski, Jevgenia Tširikova, Maša Gessen, Dmitri Oreškin, Ekaterina Šulman, Žanna Nemtsova, Jevgenia Albats, Aider Muždabajev, Askold Kurov jpt.

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: