Kumu näitab Eesti dekadentlikku kunsti ({{commentsTotal}})

Foto: Eesti Kunstimuuseum

Näitus "Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst" Kumus viib vaataja dekadentlikku ja baudelaire’likku kunstimaailma, mida iseloomustavad melanhoolia, küünilisus ja pessimism, aga ka naudingud ja kirg nn ebatavalise või iseäraliku vastu, k.a androgüünsuse ihalus, nartsissism ja meelemürgid.

Näituse pealkiri on tuletatud Charles Baudelaire’i 1857. aastal ilmunud kurikuulsast luulekogust "Les Fleurs du mal" ehk "Kurja lilled", mis on üks esimesi moderniseerumiskogemuse analüüse ja kriitikaid. Baudelaire’i ja tema kaasaegseid saadab süvenev kahtlemine moderniseerumisprotsessi väga kiiretes ja pöördelistes tulemustes, teatab Kumu.

Industrialiseerimine, kapitalism, metropolide teke, kasvav usk teadusesse ja pidevasse progressi, samuti mitmed teised sotsiaalsed muutused äratavad võõristust ja hirmu, manifesteerudes tugevas pessimismis, allakäigu- ja minnalaskmismeeleoludes. Teisalt pole dekadents ainult eitav või hävitav "jõud", vaid genereerib uusi ning huvitavaid tähendusi.

Dekadentlik kunsti- ning kirjandusloome sünteesib ilu ja inetust, suubub sageli müstitsismi, küsib avameelseid küsimusi seksuaalsuse ja soorollide kohta ning rõhutab vastandumist kodanlusele, pühitsedes individualismi. Sündinud küll reaktsioonina järskudele sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele, iseloomustab dekadentlikku kunsti ka süvenemine iseendasse ning väljumine pärismaailmast, lubades psüühika- ja tajuhäiretel kohtuda erinevate pahede ja tabudega ning luues kõhedaid, ent kaasakiskuvaid kujutisi.

Eestisse jõudsid dekadentlikud meeleolud 20. sajandi alguses, kui hakati looma rahvuskultuuri ning otsiti oma kohta rahvuslikkuse ja lääne modernsuse skaalal. Näitus "Kurja lillede lapsed" on esmakordne uurimus eesti dekadentlikust kunstist 20. sajandi esimesel poolel. Näitus pakub vaatamiseks mitmeid seni vähenähtud või eksponeerimata teoseid sellistelt kunstnikelt nagu Eduard Wiiralt, Ado Vabbe, Erich Kügelgen, Aleksander Promet, Erna Brinckmann, Erik Obermann jt.

Avamisel tutvustatakse ka näitusega kaasnevat raamatut. Näitus avatakse 9. septembril ning jääb avatuks 25. veebruarini.

Kuraator: Lola Annabel Kass
Näituse kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Angelika Schneider
Koordinaatorid: Karin Pastak, Liis Pählapuu, Ragne Soosalu

Toimetaja: Madis Järvekülg



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: