"Koolon-live". Kristiina Reidolv või Kristiina Reidolf? ({{commentsTotal}})

DRAAMA festivalil toimunud "Koolon-live" saatesarja lõpetab vestlus Vaba Lava tegevjuhi ning muusiku Kristiina Reidolviga, kellega tuli juttu loomisest, kunsti didaktilisusest ning ka tema nimest, millega ta eristab ametliku ja vaba aja kuvandit tähemuutuse abil.

Kristiina Reidolv on enda sõnul juba lapsepõlvest saadik muusikaga tihedalt seotud olnud, seda ka läbi perekonna. "Muusika iseenesest on emotsionaalses mõttes eriti tähtis, sest stressirohkes olukorras suudab just see maha rahustada," kinnitas ta, lisades, et seda nii kuulamise kui ka loomise mõttes. "Soovitan kõigil muusikat luua, isegi nendel, kes seda ei oska, sest ta annab olemise rõõmu."

Tartu Popi ja Roki Instituuti hoiab Reidolvi arvates koos just sõprus. "See on väga pikaajaline sõprus, sest Siim Randveeriga koos käisime me näiteks keskkoolis," tõdes ta ja mainis, et kui teda bändi kutsuti, siis oli ta üllatanud, kuna lapsepõlves ei istunud talle akadeemiline muusikakool ja range lähenemine klaveriõppele. "Parim viis last muusika juurde viia on ikkagi loomingulisuse kaudu, et ta tunneks lihtsalt loomisest rõõmu, sealt läheb kõik edasi."

1990. aastatel käis Kristiina Reidolv Tartu Descartes’i lütseumis ning tegi selle kõrvalt ka Tartu Raadios saatejuhitööd. "Raadiokultuur on väga teisenenud võrreldes 1990. aastatega," nentis ta ja sõnas, et kui toona oli väga palju vabadust raadiotes ning saatejuhid said mängida seda muusikat, mida nad just ise tahavad, siis mingil hetkel tuli kommertskultuur väga jõuliselt peale.

Kavala tähemuutuse kaudu hoiab Kristiina Reidolv lahus ka enda hobid ja ametliku tegevuse. "Kui on "v" minu perekonnanimes, siis see on minu passinimi ning kõik ametlikud dokumendid tulevad sellega välja, aga ei tohiks olla sõnagi selle kohta, et ma muusikat teen vabal ajal," selgitas ta ja tõi välja, et kui sisestada perekonnanimi "f" tähega, siis leiab veebist mitmeid vasteid just muusika ja loominguga seotult.

"Mulle meeldib loominguline vabadus, ja ma usun sellesse motivatsiooni, mis tuleb inimese seest, võrreldes sellega, mis talle peale surutakse," ütles ta.

Reidolvi arvates ei peaks kunst olema didaktiline. "Kui me nii küsime, siis on tegemist vana eeldusega, et kunst on millega teenistuses," mainis ta ja leidis, et tänaseks on kunst ikkagi selgelt iseseisvunud. "Minu jaoks on eriti huvitav küsimus just see, kui palju on kunst ja eetika omavahel seotud."

"Ma tajun üha suuremaid kääre selle vahel, mis maailmas praegu üldse toimub, ning teatrisüsteemi igapäevase toimumise vahel, ma tunnen, et teater peaks kohanema rohkem ühiskondlike muudatustega," kinnitas Kristiina Reidolv, tõdedes, et tuleks teadvustada, milliseks maailm muutumas on.

Toimetaja: Kaspar Viilup



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: