Kristiina Reidolv on enda sõnul juba lapsepõlvest saadik muusikaga tihedalt seotud olnud, seda ka läbi perekonna. "Muusika iseenesest on emotsionaalses mõttes eriti tähtis, sest stressirohkes olukorras suudab just see maha rahustada," kinnitas ta, lisades, et seda nii kuulamise kui ka loomise mõttes. "Soovitan kõigil muusikat luua, isegi nendel, kes seda ei oska, sest ta annab olemise rõõmu."

Tartu Popi ja Roki Instituuti hoiab Reidolvi arvates koos just sõprus. "See on väga pikaajaline sõprus, sest Siim Randveeriga koos käisime me näiteks keskkoolis," tõdes ta ja mainis, et kui teda bändi kutsuti, siis oli ta üllatanud, kuna lapsepõlves ei istunud talle akadeemiline muusikakool ja range lähenemine klaveriõppele. "Parim viis last muusika juurde viia on ikkagi loomingulisuse kaudu, et ta tunneks lihtsalt loomisest rõõmu, sealt läheb kõik edasi."

1990. aastatel käis Kristiina Reidolv Tartu Descartes’i lütseumis ning tegi selle kõrvalt ka Tartu Raadios saatejuhitööd. "Raadiokultuur on väga teisenenud võrreldes 1990. aastatega," nentis ta ja sõnas, et kui toona oli väga palju vabadust raadiotes ning saatejuhid said mängida seda muusikat, mida nad just ise tahavad, siis mingil hetkel tuli kommertskultuur väga jõuliselt peale.

Kavala tähemuutuse kaudu hoiab Kristiina Reidolv lahus ka enda hobid ja ametliku tegevuse. "Kui on "v" minu perekonnanimes, siis see on minu passinimi ning kõik ametlikud dokumendid tulevad sellega välja, aga ei tohiks olla sõnagi selle kohta, et ma muusikat teen vabal ajal," selgitas ta ja tõi välja, et kui sisestada perekonnanimi "f" tähega, siis leiab veebist mitmeid vasteid just muusika ja loominguga seotult.

"Mulle meeldib loominguline vabadus, ja ma usun sellesse motivatsiooni, mis tuleb inimese seest, võrreldes sellega, mis talle peale surutakse," ütles ta.

Reidolvi arvates ei peaks kunst olema didaktiline. "Kui me nii küsime, siis on tegemist vana eeldusega, et kunst on millega teenistuses," mainis ta ja leidis, et tänaseks on kunst ikkagi selgelt iseseisvunud. "Minu jaoks on eriti huvitav küsimus just see, kui palju on kunst ja eetika omavahel seotud."

"Ma tajun üha suuremaid kääre selle vahel, mis maailmas praegu üldse toimub, ning teatrisüsteemi igapäevase toimumise vahel, ma tunnen, et teater peaks kohanema rohkem ühiskondlike muudatustega," kinnitas Kristiina Reidolv, tõdedes, et tuleks teadvustada, milliseks maailm muutumas on.