"Koolon-live". Jan Uuspõld: vähese publikuga etendused on palju erilisemad ({{commentsTotal}})

DRAAMA festivaliga sai alguse uus ürituste- ja videolugude sari, kus "Kooloni" saatejuht Erni Kask toob Tartu või Tallinna Erinevate Tubade Klubisse huvitava külalise avalikuks vestluseks publiku ees. Seekord istus saatejuhi vastas Jan Uuspõld.

Uuspõld tõdes, et ega ta enam ei kipugi väga intervjuusid andma.

"Ma olen nii palju rääkinud, mulle endale tundub mu jutt juba niisuguse purjus inimese jutt, kes kordab kümme korda sama juttu," sõnas ta.

"Koolon-live" ei seisnegi enam ainult jutuajamises, vaid külalised on palutud tegema ka muusikalisi etteasteid. "Ma pole mitte kunagi esinenud nii, et ma saadan ennast ise kitarril," ütles Uuspõld.

Esmalt esitas ta ta ühe oma lemmiku armastuslauludest, B.B. Kingi "Guess Who":

Uuspõld rääkis veel, et ainus kord, kui ta on mõelnud, et teater pole siiski talle, oli lavakunstikooli kolmandal kursusel.

"Siis oli totaalne depressioon seoses selle eriala ja teariasjaga. See oli tõehetk, kas jätta see asi nüüd sinnapaika," tõdes Uuspõld, lisades, et selleks ajaks ta oli koolis pigistatud tühjaks kui sidrun.

"Lavakunstikool teeb sind ette nii tugevaks, et sa oled võimeline kõigest läbi tulema."

Teisel etteastel jätkas Jan Uuspõld armastuse liinil, täpsemalt armastuse jumalanna Radha teemadel:

Veel mõtteid:

"Näitlemine tähendab sada protsenti kohalolu. Ma arvan, et enamik näitlejaid tegelevad ikkagi selle ideaaliga, mis nad tahaksid laval olla. Lähtuvalt sellest ma tahan olla laval sada protsenti. /--/ Neid hetki, kui sa oled päris ligi ja tunned, et viid terve saali unustusse, juhtub ka. /---/ Ma olen viimastel aastatel rohkem sõumaailma poole kaldunud, ma olen tugevalt nõudlikke draamatükke viimasel ajal teinud väga vähe. See nüüd Theatrumiga on üks üle aastate."

Uuspõld sõnas, et tal on olnud etendusi, kus on väga vähe publikut.

"See annab võimaluse, et need on hästi erilised etendused. Mul ei ole neid palju olnud, aga mõned on. /---/ Ma kujutan ette, et kui sa mängid kolmele-neljale, kümnele inimesele – kõige vähem on mul olnud umbes kümne tuuris inimesi saalis –, siis see on akt, mis tõuseb esile palju rohkem kui tavaetendustel..."

Toimetaja: Madis Järvekülg



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: