Taavet Jansen ütles, et tema jaoks ei oma mingit tähtsust asjade liigitamine meeldivuse järgi. "On erandid, mis mulle üldse ei meeldi, aga üldiselt ma üritan sellega võimalikult vähe kokku puutuda," sõnas ta ja kinnitas, et üldiselt üritab ta aru saada, mis asi seal taga on. "Meeldib ja ei meeldi on ühe asja kaks otsa, see ei ole väärtus, vaid see on pigem hetke meeleseisundi kirjeldus."

"MIMproject on võrgustik, kes manifesteerivad ennast läbi tehnoloogilise kunsti," selgitas Jansen üht enda projekti ning sõnas, et tegelikult ei ole see projekt seotud üldse kunstiga. "See on seotud mõtlemisega, omamoodi on see resistance, aga mitte agropunkari kombel."

Taavet Jansen tegi otse-eetris ka pisut muusikat, keerates 1990. aastate tuntud hittide tempo ja helikõrgus paigast ära, muutes need hüpnootilisteks helieksperimentideks:

Janseni sõnul ei ole tema roll Viljandi kultuuriakadeemia öelda seda, mida keegi tegema peaks, vaid inimesed ise otsusvad, mida nad teevad. "Meie lihtsalt vaatame, kuidas seda kõike kokku ajada," nentis ta ja tõi välja, et hierarhia eri inimeste vahel on praeguseks kadumas. "Me saame horisontaalselt võrdsetel positsioonidel teineteisele läheneda, varem oli mulje, et on ka mingi vertikaal."

"Teater ei pea minu arvates olema absoluutselt pedagoogiline, õpetamine on üldse overrated," mainis Jansen ja leidis, et teatri moraalimajaka rollis ei ole ta enam kindel. "Selleks peaks olema väga tugev väärmoraal, aga kui sa võtad praegu selle majaka rolli, siis see kaob mürasse ära, sest igaühel on oma sada moraali," sõnas ta ja lisas, et tema arvates teeb teatri huvitavaks see, et ta on nagu miniatuurne alternatiivreaalsus.