Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi ühislavastus räägib Kaali meteoriidist ({{commentsTotal}})

René Soomi kehastatud Lennart Meri lavastuses
René Soomi kehastatud Lennart Meri lavastuses "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" Autor/allikas: Pille Riin Pettai

19. jaanuaril esietendub Eesti Vabariik 100 teatrisarja "Sajandi lugu" raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus, Manfred MIMi ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas".

Kanuti Gildi SAAL on võtnud end esindama kaootilise loomuga kollektiivi MIMproject'i, kes ühendab antud projekti raames visuaalkunstnikke, insenere, programmeerijaid, koreograafe, animaatoreid, helikunstnikke jt. MIMproject’i liikmeil on ühine huvi tehnoloogilise kunsti ja novaatorliku leiutaja Manfred MIMi pärandi vastu.

Õnneliku juhuse tõttu sattus nende valdusesse Manfred MIMi 1960. aastatel kirjutatud, ooperimaastikul seni avastamata libreto, ning tundmatus noodikirjas partituur. Pea kaks aastat kestnud töö tulemusena on MIMproject läbi töötanud enamiku MIMi märkmeid ning restaureerinud ja dešifreerinud partituuri. Selle tulemusena jõuab uus Eesti algupärane ooper nüüd vaatajate ette.

Tegemist on monumentaalse ülesandega, Manfredi poolt pakutud lahendused nõuavad tehnika viimase sõna kasutamist ning lavastus kaasab Rahvusooper Estonia solistid, koori, orkestri, balletitantsijad, MIMproject’i loovinsenerid ja Kanuti Gildi SAALi lavatagused jõud.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas "Hõbevalges" ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Ooperi "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" maailmaesietendus toimub Estonia teatrisaalis 19. jaanuaril 2018. Esinevad Rahvusooper Estonia solistid René Soom, Priit Volmer, Juuli Lill, Kristel Pärtna, Mati Turi, Mart Madiste ja Mart Laur, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti Rahvusballeti tantsijad. Dirigent on Kaspar Mänd.

Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ja ooperi lavalejõudmise eest hoolitsenud MIMproject’i liikmed Andrus Aaslaid, Henri Hütt, Taavet Jansen, Raul Keller, Mart Koldits, Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Maike Lond Malmborg, Evi Pärn, Evelyn Raudsepp, Karl Saks, Andres Tenusaar, Kalle Tikas ja Oksana Tralla.

Toimetaja: Kaspar Viilup



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: