Dirigent Aleksandr Bražnik on pärit Põhja-Ukrainast. Tema Eestisse jõudmine sai alguse ühest suvisest külaskäigust, kui ta 2014. aastal tuli koos perega Pärnusse sugulastele külla. Ühel päeval otsustati sõita Tallinna loomaaeda. Linnas jalutades jäi muusikule silma rahvusooper Estonia.

Kuna tegemist on muusikuga, tekkis tal teatri vastu huvi. Hoone seinal märkas ta kuulutust, milles otsiti koori bassilauljat. Esialgu tegi Bražnik kuulutusest lihtsalt pildi ja jätkas oma teed. Ukrainasse tagasi jõudes hakkas ta aga võimalusele mõtlema ning otsustas teatriga ühendust võtta. Ta uuris, kas tal oleks võimalik mõne kuu pärast konkursil osaleda.

"Vastati, et võib. Mäletan, et ma olin Poolas Varssavis ja peale kontserti sõitsin bussiga Tallinnasse, järgmine hommik oli ettelaulmine ja kohapeal öeldi, et nad võtavad," meenutas muusik saates "OP".

Ukrainas oli Bražnik lõpetanud konservatooriumi koorijuhtimise erialal. Dirigendiks saamine oli olnud tema ammune soov. Kiievis töötas ta kooridirigendina ning proovis kätt ka orkestriga. Eestisse rahvusooperisse koori lauljaks tulles ei loobunud ta siiski oma eesmärgist ning ta otsustas jätkata õpinguid orkestridirigeerimise erialal. Selleks tuli tal õppida eesti keelt ning läbida vajalikud kursused.

Eesti keelt õppis ta intensiivselt poolteist aastat. Ta käis keelekursustel isegi kaks korda päevas ning sooritas B1-taseme eksami. Seejärel astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse orkestridirigeerimist õppima ning lõpetas õpingud Tallinnas.

"Muidugi laulsin teatris kooris, laulsin solistina väikseid rolle, lisaks töötasin Boltis toidukullerina, et raha teenida," kirjeldas ta.

Dirigendi jaoks on Ukrainas toimuv sõda isiklikult valus teema. Tema ema elab piirkonnas, kuhu on jõudnud Vene tankid. "Mõnda autot ikkagi pommitati ja inimesed said surma."

Bražniku jaoks on mõistetamatu, et samal ajal kui tänapäeva maailmas räägitakse palju keskkonnahoiust ja loodusest, jätkuvad sõjad ning pommitatakse linnu. "See kõik on õudne ja sellest on väga raske rääkida. Ma ei saa aru, kuidas inimesed ei saa istuda ja omavahel rääkida," nentis ta.

Dirigendina on Bražnik seotud mitme lavastusega. Eelmisel hooajal oli tema tööks muusikajuhtimine Vanemuise lavastuses "Silva". Selle nädala jooksul ootavad teda Tartus ees sama lavastuse proovid, mille käigus tuleb varasem materjal uuesti meelde tuletada.

"Uutest töödest tuleb mul varsti uus lavastus "Carmen" ja sel nädalal on mul orkestriga proov balletiga "Kevadpühitsus"," tõstis ta oma tegemistelt saladusteloori.

Sel sügisel on Bražnik olnud seotud ka filmiga "Seatapp", mis oli tema esimene filmiroll. Bražnik tõdes, et esilinastusel oli tal ennast esialgu keeruline ekraanilt vaadata, sest paratamatult tekib tunne, et üks või teine asi oleks võinud paremini minna.

"Aga siis lülitasin ennast välja ja vaatasin, kuidas see teistele inimestele mõjub. Ma ei hinda kunagi ise oma tööd, las teised inimesed ütlevad midagi halba või hästi, ma liigun edasi sellega," lausus ta ning lisas, et ta tahaks ka tulevikus filmides kaasa lüüa.

Oma tulevikku näeb Bražnik Eestis. Üks tema suur soov on kunagi laulupeol dirigendi rollis muusikute ette astuda. "Eesti on osa minust elust. Laulupeol ma olen laulnud, aga juhatanud mitte. On, mida oodata".