Esimese hetkega olen sattunud korrastatud eklektilisse kaosesse: siin on nii palju asjakesi ja kummastavaid kooslusi, et ei tea kohe, kust otsast alustada. Diskreetsel hallil taustal joonistuvad välja osaliselt värviliste klaashelmestega kaetud töökindad – tundub nagu looja oleks selleks korraks lõpetanud ja nüüd võime vabalt nautida selle töö vilju.

Eike Epliku installatsiooni võlu on just see, et kunstniku poolt loodud ja leitud esemed: objektid koos kogutud piltide, kivimite, merekarpide, putukatega moodustavad põneva uue eluringluse. Isegi kunagi elus olnud subjektid saavad justkui uue hingamise. Siinkohal toimib see ka esemete taaskasutusena, sest nagu on autor on maininud, oma kunstiteoste nimel ta ühtegi elusolendit ohverdanud ei ole.

Lähemal vaatlusel hakkavad tekkima lood ja seosed ning ka taaskohtumiste rõõm. Mõned elemendid on tuttavad ka Epliku varasematelt näitustelt nagu näiteks vitriinkappi asetatud oravatopised ja pilt liblikatest ("Mõned neist lindudest lendasid selili", Tallinna linnagaleriis, 2015; "Kujukuju", Draakoni galeriis, 2014).

Mõnusa lustiga on ta loonud erinevaid kihistusi ja lihtne on minna selle mänguga kaasa. Enamasti omavad asjad meie elus konkreetset funktsiooni, aga nipsasjad toimivad pigem kui mingite sündmuste tähistajad. Üks riiuliosa on näiteks pühendatud pruutpaari kujukesele, mille ümber on liiva pikitud merekarbid.

Samas vitriinis eksponeeritakse kuivetunud apelsini ja teisi puuvilju, mille pealispinnad on küll kaunistatud, kuid kirmpsus, elumahladest väljapigistatud sisu näitab juba hääbumismärke. Kapi ees külitab pehmel lambavillal kivvi tardunud "ameerikalik naeratus", millele sekundeerib seinal herbaarium kogu oma loomulikus ilus, koos juurikatega õie tippudeni välja.

See näitus on meeldivalt eksistentsialistlik ja kunstnik esitab naudinguga küsimusi ajaliku ilu ja kaduviku kohta. See tuletab meile meelde, et eks ka inimene ole üks edev loom, kellele meeldib end vahest võõraste saba ja sulgedega ehtida. Soovitan soojalt külastada sügisest salongi – igal juhul elujaatav kogemus. 

Pilt näituselt. Autor: Lilli-Krõõt Repnau