Arvustus. Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline ({{commentsTotal}})

Töömehekindad näituselt.
Töömehekindad näituselt. Autor/allikas: Lilli-Krõõt Repnau

Eike Epliku isikunäitus "Ilu salong"
Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud 15. oktoobrini

Esimese hetkega olen sattunud korrastatud eklektilisse kaosesse: siin on nii palju asjakesi ja kummastavaid kooslusi, et ei tea kohe, kust otsast alustada. Diskreetsel hallil taustal joonistuvad välja osaliselt värviliste klaashelmestega kaetud töökindad – tundub nagu looja oleks selleks korraks lõpetanud ja nüüd võime vabalt nautida selle töö vilju.

Eike Epliku installatsiooni võlu on just see, et kunstniku poolt loodud ja leitud esemed: objektid koos kogutud piltide, kivimite, merekarpide, putukatega moodustavad põneva uue eluringluse. Isegi kunagi elus olnud subjektid saavad justkui uue hingamise. Siinkohal toimib see ka esemete taaskasutusena, sest nagu on autor on maininud, oma kunstiteoste nimel ta ühtegi elusolendit ohverdanud ei ole.

Lähemal vaatlusel hakkavad tekkima lood ja seosed ning ka taaskohtumiste rõõm. Mõned elemendid on tuttavad ka Epliku varasematelt näitustelt nagu näiteks vitriinkappi asetatud oravatopised ja pilt liblikatest ("Mõned neist lindudest lendasid selili", Tallinna linnagaleriis, 2015; "Kujukuju", Draakoni galeriis, 2014).

Mõnusa lustiga on ta loonud erinevaid kihistusi ja lihtne on minna selle mänguga kaasa. Enamasti omavad asjad meie elus konkreetset funktsiooni, aga nipsasjad toimivad pigem kui mingite sündmuste tähistajad. Üks riiuliosa on näiteks pühendatud pruutpaari kujukesele, mille ümber on liiva pikitud merekarbid.

Samas vitriinis eksponeeritakse kuivetunud apelsini ja teisi puuvilju, mille pealispinnad on küll kaunistatud, kuid kirmpsus, elumahladest väljapigistatud sisu näitab juba hääbumismärke. Kapi ees külitab pehmel lambavillal kivvi tardunud "ameerikalik naeratus", millele sekundeerib seinal herbaarium kogu oma loomulikus ilus, koos juurikatega õie tippudeni välja.

See näitus on meeldivalt eksistentsialistlik ja kunstnik esitab naudinguga küsimusi ajaliku ilu ja kaduviku kohta. See tuletab meile meelde, et eks ka inimene ole üks edev loom, kellele meeldib end vahest võõraste saba ja sulgedega ehtida. Soovitan soojalt külastada sügisest salongi – igal juhul elujaatav kogemus. 

Pilt näituselt. Autor: Lilli-Krõõt Repnau

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: