Suri Henn-Kaarel Hellat ({{commentsTotal}})

Henn-Kaarel Hellat
Henn-Kaarel Hellat Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eile suri haiglas Eesti ulme isa Henn-Kaarel Hellat, kes sai tuntuks kaheköitelise ulmeromaaniga „Naiste maailm“ (1976–78) ning sõna "ulme" eesti keelde toomisega. Ta on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja kirjanduskriitikat. Alates aastast 2002 ilmus temalt ka tsükkel autobiograafilisi meenutusraamatuid.

Henn-Kaarel Hellat sündis 5. aprillil 1932. Eesti Kirjanike Liidu liige oli ta aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.

Aastatel 1975–1983 oli Hellat vabakutseline kirjanik,  1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja,  1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor, 1986–1990 vabakutseline kirjanik ja  1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär. Viimased aastad elas ta Põltsamaal, kus sel kevadel tähistati tema 85. sünnipäeva.

Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud 'teadusulme' (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.

Hellati teoseid: "Fuugad paradoksidele" (1973), "Vanad fookused" (1974), "Naiste maailm" I-II, Mirabilia-sari, (1976–78), "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused) (1986), "Tühiasjad" (1989), "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat ja kirjutisi 1967–1987) (1991), luulekogu "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (1992), "Tagamaad" (2000), "Paturegister" (2001), "Salve" (2007)
ning meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine": I raamat "Niidiliimija" 2002, II "Poiste sõda" I 2003, III "Poiste sõda" II 2004, IV "Kappan kaugele" 2006 ja V "Templis ja tavernis" 2008.

Henn-Kaarel Hellat on koostanud raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (2007), ning avaldanud selles kogumikus ka oma meenutusi ja kirjavahetuse Matti Vagaga.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: