Suri Henn-Kaarel Hellat ({{commentsTotal}})

Henn-Kaarel Hellat
Henn-Kaarel Hellat Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eile suri haiglas Eesti ulme isa Henn-Kaarel Hellat, kes sai tuntuks kaheköitelise ulmeromaaniga „Naiste maailm“ (1976–78) ning sõna "ulme" eesti keelde toomisega. Ta on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja kirjanduskriitikat. Alates aastast 2002 ilmus temalt ka tsükkel autobiograafilisi meenutusraamatuid.

Henn-Kaarel Hellat sündis 5. aprillil 1932. Eesti Kirjanike Liidu liige oli ta aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.

Aastatel 1975–1983 oli Hellat vabakutseline kirjanik,  1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja,  1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor, 1986–1990 vabakutseline kirjanik ja  1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär. Viimased aastad elas ta Põltsamaal, kus sel kevadel tähistati tema 85. sünnipäeva.

Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud 'teadusulme' (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.

Hellati teoseid: "Fuugad paradoksidele" (1973), "Vanad fookused" (1974), "Naiste maailm" I-II, Mirabilia-sari, (1976–78), "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused) (1986), "Tühiasjad" (1989), "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat ja kirjutisi 1967–1987) (1991), luulekogu "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (1992), "Tagamaad" (2000), "Paturegister" (2001), "Salve" (2007)
ning meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine": I raamat "Niidiliimija" 2002, II "Poiste sõda" I 2003, III "Poiste sõda" II 2004, IV "Kappan kaugele" 2006 ja V "Templis ja tavernis" 2008.

Henn-Kaarel Hellat on koostanud raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (2007), ning avaldanud selles kogumikus ka oma meenutusi ja kirjavahetuse Matti Vagaga.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: