Sõnasäuts: ruja on täielik ulme ({{commentsTotal}})

Ruja
Ruja Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

ERRis jälle mõni uus tuul! Keiti Vilmsi rubriik "Sõnasäuts" kõlab Vikerraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25. Kultuuriportaal avaldab need ka.

“RUJA” – see uudissõna oma plaanitud tähenduses sai unarsõnaks veel enne, kui keegi teada sai, et see uudissõna on. 

Nimelt korraldati 1971. aastal kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvedamisel uudissõnade võistlus, kus otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistele ‘teaduslik fantastika’.

18. septembril 1970 ehk peaaegu 47 aastat tagasi ilmus Sirbis ja Vasaras aga kirjanik Henn-Kaarel Hellati artikkel, kus autor kasutas esimest korda enda loodud sõna “ulme” teadusliku fantastika tähenduses. Hellat sai oma termini lihtsalt: võttis eesti keeles juba eksisteeriva sõna “ulm” ja pani sellele e-tähe otsa.

Andres Ehin aga pakkus umbes samal ajal, kui Hellat “ulmega” lagedale tuli, ‘teadusliku fantastika’ vastena välja sõna “ruja”. Seegi sõna sai tuntuks, ent hoopis rockansambli nimena. Andres Ehin aga ei ole selle sõna loojaks, nagu on seni arvatud. 

1973. aasta 23. veebruaril kirjutas Ilmar Sikemäe, keda samuti sõna “ruja” autoriks on peetud, ajalehte Sirp ja Vasar artikli “Mõni rida paarist sõnast ja keelenakkusest”, kus selgitab: “Jaanuari «Loomingus» esinev Ain Kaalep kirjutab Lembit Vahaku näidendist «Karske õhtupoolik» ja veeretab ühtlasi lingvistilisi mõtteid. Muuseas väidab ta minu «tarninguks» uudissõna ruja ’ fantaasia ’ ja kingib mulle POPansambel Ruja vaderi nime. Aitäh! Au on hüva asi. Aga ruja välmija au kuulub ikkagi pedagoog Endel Vannasele. (SV 1971, nr. 8).”

Hiljem, 1974. aasta aprillis arutleb Ilmar Sikemäe sõna “ruja” kasutamise üle ka Sirbi ja Vasara artiklis “See ulmekas rujapuhang.”

Leedu keeles aga tähendab “ruja” loomakarja.


Allikad: Ajaleht “Vooremaa” (24. sept. 2015), “Sirp ja Vasar” (18. sept. 1970, 23. veebr. 1973, 12 aprill 1974)

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: