Sõnasäuts. Ööbast vüünuni ({{commentsTotal}})

Kuu
Kuu Autor/allikas: Hannibal Hanschke/Reuters

Kui paljudes keeltes käibib päeva ja ööpäeva kohta üks ja sama sõna, inglastel näiteks day, siis eesti keeles on sõnu kaks: päikesetõusu ja -loojangu vahelise valge aja tähistamiseks "päev", keskööst keskööni kestva ajavahemiku jaoks aga "ööpäev".

Mõtteselguse poolest on kaks sõna, kummalgi oma tähendus, igatahes etem kui üks, millel on mitu tähendust. Väljendi twice a day täpne sisu võib ju abistava kontekstita segaseks jääda – on's see kaks korda päevas või kaks korda ööpäevas? Ökonoomsuse mõttes on kaks sõna aga ühest halvem. Liiatigi, rääkides ökonoomsusest, on "ööpäev" kas või day’ga võrreldes üksjagu pikk ja kohmakas.

Küllap sellepärast pakkuski keelemees Manivalde Lubi, kellelt pärinevad muuseas sellised igapäevased sõnad nagu "hõivama", "külmik", "küülik" ja "olme", 1930. (tuhande üheksasaja kolmekümnendal) aastal pika "ööpäeva" asemele lühemat sõna "ööp". See on liitsõna "ööpäev" häälikulise koomaletõmbamise teel moodustatud tehistüvi.

Oma sünnist alates on "ööp" esinenud hulgas eesti keele sõnaraamatutes – keelekorraldajad on seda pidanud soovitamist väärt sõnaks –, aga tegelikus kasutuses sõna väga ei kohta. Kuigi võiks, sest "ööp" on poole lühem kui "ööpäev", aga võimaldab sellegipoolest keeles selgelt päeva ja ööpäeva eristada; tööriist on kergem, aga tema tõhusus on säilinud.

Käänata on seda sõna lihtne ("ööp, ööba, ööpa", just nagu käändub sõna "külm") ja liitsõnu moodustada lausa lust: "ööbarütm", "ööbateekond", "ööbapikkune", "päikeseööp", "täheööp" jne. Tiiu Erelti, Rein Kulli ja Henno Meriste raamatu "Uudis- ja unarsõnu" (1985) andmeil on ühes 1973. aasta Edasis kasutatud ka sõna "ööbaeinela".

Muide, Johannes Aavik pakkus 1949. aastal "ööpäeva" asenduseks veel teistki lühikest sõna - “vüün". Üks väheseid kohti, kuhu see kirja on saanud, on Paul Saagpaku inglise-eesti sõnaraamat.

Allikas: "Õpetajate lehe" rubriik "Sõnal sabast", autoriks Priit Põhjala.

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio Vikerhommikus teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake sõnasäutse siit.

Toimetaja: Kaspar Viilup



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: