Sõnasäuts. Põrpimine rabab ({{commentsTotal}})

Lauluväljakule eksinud põder mõjus põrpivalt.
Lauluväljakule eksinud põder mõjus põrpivalt. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Tehissõnad on tulnud keelde tehistüvede ja vormide loomise teel, kuid nende praktiline osatähtsus keele tüvevaras on väga väike. 20. sajandi algul alustas Johannes Aavik tehistüvede loomist, tema pakutud 300 tüvest on praegu kasutusel umbes 50.

Üks säärane tehislikult loodud sõna on "põrpima", mis eesti keele seletava sõnaraamatu andmeil tähendab rabavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma, rabama, frapeerima. Näitelauseteks: Mehe ootamatu käitumine põrpis mind. Põrpiv sarnasus. *See idee põrpis korraga mu meelekujutust. J. Aavik.

Etümoloogiasõnaraamatu kohaselt on impulss-sõnad võinud olla põrutama, porisema, ja frapeerima ‘ehk vapustama, rabama; ehmatama, hämmastama'.

Sünonüümisõnastik pakub sõna "põrpiv" vasteiks veel ka üllatav, jalustrabav, vapustav, drastiline, uskumatu, põrutav, jahmatav, šokeeriv ja nii edasi.

Johannes Aaviku ideede päevikust leiab lause: "Teised keelemehed, nagu Saareste ja Veski, suhtuvad uute sõnade loomise ideele kadeduse pärast neenivalt." "Sellane neenimine on tõesti põrpiv."

Sõnast "põrpima" sai inspiratsiooni 1988. aastal ilmunud ja Toomas Hendrik Ilvese poolt toimetet almanahh "Põrp!", mida kirjeldati kui sõltumatu, tsensuurivaba almanahhi, mis oli valmis käsitlema kõike, mis Eestit, eesti rahvast, kultuuri, keelt, ajalugu või poliitikat puudutab ja mida ilmus vaid üks number. Pilistveres tegutseb ka Põrpijate nimeline näiterühm.

Loodan, et ka tänane sõnasäuts mõjus teile põrpivalt.

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake sõnasäutse siit.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: