Esilinastub Sulev Keeduse dokumentaalfilm "Sõda" ({{commentsTotal}})

{{1508754600000 | amCalendar}}

23. oktoobril esilinastub kinos Artis režissöör Sulev Keeduse uus dokumentaalfilm "Sõda", lugu rahuvalvajast, kes missioonilt tulles ei saanud enam leppida siinsega, eluga hetke ja igaviku vahel.

"See on minu arust selline teema, mis on maailmas ju teada ja millest on ka mitmeid häid filme tehtud ja raamatuid kirjutatud, aga Eesti on osanud ennast sellest kuidagi eemale hoida. Kui ikkagi Eesti sõduriga midagi juhtub, see puudutab meid mingis mõttes ikkagi täpsemalt ja otsemini kui mõne teise riigi sõduriga," kommenteeris Keedus "Aktuaalsele kaamerale".

Filmi sisututvustus:

Kristlikus kultuuris on enesetapp tabu, sõduri enesetapp topelt tabu. Kahel korral Afganistanis sõjalisel missioonil käinud Rivot vaevab psüühilise trauma järgne haigus, mis lõpeb suitsiidiga. Neli aastat püüab Rivo tüdruksõber Hanna võidelda mehe meelehaigusega, siis loobub, sõidab Eestist ära Austraaliasse. Pool aastat hiljem astub Rivo rongi ette. Tema viimane sõnum oma tuttavatele on, et andestage.

Dino Buzzati "Tatarlaste kõrbes" ootavad nimetus maailmajaos nimetut imperaatorit teenivad nimetud sõjamehed nimetut vaenlast. ESTCOY-võitlejatel Afganistanis oli selgem pilt nii vaenlasest kui oma asukohast. Ometigi on mõned sõjamehed tagasi tulles vaimselt raskelt haavatud. Rivole määrati diagnoosiks – psühhopaat.

Kes on tänases maailmas (palga)sõdur? Kuidas ta jõuab "üle surma silla"? Kas ta peab ohverdama iseenda, et alluda käsuliinile, et siseneda olukordadesse, milles kõik see, mis emapiimaga kaasa antakse, enam ei kehti. Kust tõmmata piir põhjendatud kannatuste ja põhjendamatute vahel?

Filmitud Afganistanis ja Austraalias.

Filmi tootja on F-Seitse.

"Sõda" linastub Tallinnas kinos Artis alates 27. oktoobrist. Linastused, millele järgneb vestlus filmi autori Sulev Keedusega, toimuvad 30. oktoobril kinos Sõprus ja 31. oktoobril Tartu Elektriteatris.

Toimetaja: Madis Järvekülg



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: