Aro Velmet: kunst peaks pakkuma võimaluse rääkida rasketel teemadel ({{commentsTotal}})

Hollywoodi haaranud seksiskandaalid toovad kaasa kultuuritarbija teadlikkuse kasvu ühe või teise teose tekke tagamaadest. Selle kaudu tugevdub ka ühiskondlik foon, mis peaks hoidma ära selliste kuritegude kordumise, leiavad kultuurieksperdid.

Ahistamisskandaalide viimane juhtum puudutab Poola päritolu filmitegijat Roman Polanskit, keda ründasid Pariisis toimunud retrospektiivi ajal vihased naisõiguslased, seoses tema vastu tõstatatud vägistamissüüdistustega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samuti teatas Netflix, et sarja "Kaardimaja" kuues hooaeg jääb viimaseks, kuna peaosa mängiv Kevin Spacey tunnistas alaealise nooruki aastatetagust ahistamist. Filmiprodutsent Harvey Weinstein sooritas oma seksuaalkuritegusid Hollywoodi vaikival teadmisel aastakümneid. Kuidas peaks reageerima kultuuri tarbija?

Kultuuri- ja teadusajaloolase Aro Velmeti sõnul oleks sellistel puhkudel kõige mõistlikum lahendus kasutada kunsti selleks, milleks ta mõeldud, ehk võimaluseks rääkida nendest küsimustest. "Tuleks üldse selle üle, kui palju on meil filme, mille peaosas on naised vs valged mehed oma suhteprobleemidega."

Ilmselt võib oodata uusi samalaadseid paljastusi nagu seda on Weinsteini, Alleni, Polanski ja Bill Cosby skandaalid. Kõik need kujundavad ka ühiskondlikku arvamust, mis omakorda mõjutab filmitööstust.

Kultuuriajakirjanik Keiu Virro sõnas, et tema arvates ühiskondlik foon peaks soosima seda, et neil inimestel oleks üleüldse võimalik rääkida. "Kui ma räägin vastutusele võtmisest, mõtlen ka seda, et ei oleks niisama lihtne seda jõupositsiooni ära kasutada."

Võimu kuritarvitamine puudutab mitte ainult filmitööstust või muud loovala, vaid ka teisi ühiskondlikult olulisel positsioonil olevaid inimesi nagu poliitikud ja ärimehed. Kui ohvrid julgevad rääkida, väheneb ka kurjategijate endi julgus ning tegevusruum.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: