Flo Kasearu Performa biennaalil: tegu pole dokumentaalteosega, vaid kõik on nihkes
Möödunud nädalal algas New Yorgis Performa biennaal, kust käib kolme nädala jooksul läbi 25 000 inimest ning mida jälgib veebis viis miljonit vaatajat. Tänavu on ürituse ühes peaosas eestlannadest andekad uue põlvkonna esindajad.
Ürituse peaprodutsent Esa Nickle käis kaks korda Eestis ja tegi endale siinse moodsa kunstimaastiku paremini selgeks kui enamik eestlased. Paljudest kandidaatidest sõeluti välja kolm kunstnikku, mille tulemusena Flo Kasearu, Kris Lemsalu ja Anu Vahtra said kutse New Yorki ja tellimuse luua biennaalile spetsiaalsed teosed.
Eestlannadest esimesena tulle minev Flo Kasearu tunnistas "Pealtnägijale", et tundis väljakutse ees pisut hirmugi. “Alguses hoiatati, et kui hakkad midagi tegema, on sul võib-olla kogu aeg ainult vastuolud, sa lihtsalt jooksed peaga vastu seina," ütles ta ja kinnitas, et tegelikult ei ole tal praegu mingeid selliseid takistusi olnud.
32-aastase Kasearu teos hõlmab tervet viiekorruselist New Yorgi Eesti maja ja kaasab hulka näitlejaid. Igas toas on mingi stseen, mis on inspireeritud Flo enda, konkreetsete osalejate või Eesti Maja ajaloost.
Samas rõhutab autor, et tegu pole dokumentaalteosega, vaid kõik on nihkes ja mitmetasandiline. Kõik kümmekond osatäitjat on kujud, kellest võiks teha eraldi loo. Nii on legendaarne teatraal ja puidutöökoja omanik, 83-aastane Andres andnud Manhattanil tööd kümnetele õnne otsivatele eestlastele, 36-aastane Kristi aastaid olnud konsulaadi kultuurireferent, kuni otsustas püüda karjääri laulja ja näitlejana, 57-aastane Uno on maaler, kes remontinud New Yorgis mitme kuulsuse kodu ning kõik, kes iial Eesti majas käinud, teavad karismaatilist endist baaridaami Urvet. Proua kastekannuga, DJ-koorijuht, sotsiaalmeediat ette lugev puidutöökoja omanik, iseliikuv kiri ja poolpaljas proua katuseaknas, lõpuks kärakas ja tükike sülti baaris. See on vaid pisike valik detailidest ja rohkem või vähem peidetud sõnumitest.
"Meil on tore kamp ja miks mitte sellist erilist asja teha," arvas Urve oma osatäitmisest kõneldes.
Perfomance`i käigus sirvivad vanemad tegelased näiteks sotsiaalmeediat või teevad baarileti taga kartulitest kunsti.
35-aastasel Anu Vahtral on valmimas väga üllatav projekt. Seni peamiselt fotograafina tuntud eestlanna kavandatav teos on publikuga jalutuskäik SoHo linnajao tänavail. Vahtra on peensusteni selgeks teinud piirkonna ajaloo ja elanike meeleolud ning käis isegi linnaosa koosolekul. 1970. aastate kunstnike ja vabamõtlejate piirkond on muutunud ülikallite brändide paraadiks, samas on üürihinnad nii jõhkrad, et kolmandik pindasid seisab tühjalt. See ongi üks eestlanna projekti teemadest.
“Kunstnikud justkui töötasid selle piirkonna sisse, tänu millele see muutus populaarseks ja cool’iks. Siis tuli kapitalism ja võttis selle üle,” selgitas Vahtra. Seda kapitalismi sai Eesti kunstnik ka enda nahal tunda – kui ta küsis võimalust tühja ruumi oma ekskursiooniga väisata, küsiti näiteks selle eest 35 000 dollarit. Vahtra esmaettekanne ehk esimene avalik jalutuskäik toimub 15. novembril.
Kris Lemsalu käsutusse anti terve ajalooline kirik Harlemi linnajaos. Lemsalu teeb enda projekti koos multiinstrumentalist Kyp Malone'iga. Mõlemad rõhutavad, et suurürituse aurast veelgi tähtsam on võimalus töötada koos sõbraga. "Ma olen teinud valmis installatsiooni – lendav voodi, millega me üritame õhku tõusta," kirjeldas Lemsalu oma perfomance`it. Lendav voodi on Eestis ehitatud ja suurte sekeldustega kohale saadetud koos hulga õrnade keraamiliste detailidega.
10 aastat USAs elanud ja kunstiringkonnas töötanud Karin Laansoo jaoks on eestlannade osalemine biennaalil ka isiklikult emotsionaalne hetk. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, mille juht ja üks kolmest töötajast ta on, alustas sihikindlat tööd kaks aastat tagasi. Maineka biennaali peaesinejad riikide lõikes on seni olnud Norra, Poola ja Austraalia. 2017. aastal on selles rollis korraga Eesti ja Lõuna-Aafrika, seega on Eesti kolmas Euroopa ja esimene Balti riik selles reas.
Kokku maksab eestlaste osalemine Performal ligi 100 000 eurot, millest enamus tuleb kultuuriministeeriumilt.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Pealtnägija"